loomakasvataja
Kuigi praegu elan Tartus, räägitakse kõige ilusamat eesti keelt kodus Saaremaal. Eriti tihti ma koju ei pääse ja kodustega suhelda ei saa, nii et kui saare keelt kuulen, läheb süda soojaks.
Olen lõpetanud Orissaare keskkoolis eesti keele ja kirjanduse eriklassi. Mõnel aastal oli meil üle kümne keele ja kirjanduse tunni nädalas – lisaks põhiainetele veel fakultatiivaineid, näiteks kaasaegne kirjandus.
Mulle tundub, et eesti keel läheb iga aastaga kehvemaks, ei tahetagi seda rääkida, kasutatakse palju laensõnu, lausa võõrkeelseid sõnu. Koolis õpitu tuleks ikka meeles pidada ja korralikku eesti keelt kasutada.
JAAN ELGULA
muusik, raadiohääl
Kui kaunist keelest rääkida, siis väga ilusat eesti keelt rääkis mu emakeeleõpetaja Emma Kärk. Ta oli veel esimese Eesti aegne tüdruk ning mäletan, et ta kirjutas väga ilusa käekirjaga ja alati sulepeaga. Enamalt jaolt meeldis talle kirjutada punase tindiga.
Kaunist emakeelt räägib muidugi Mari Tarand, olen uhke, et mul on olnud õnn koos temaga Vikerraadios töötada. On olnud õnn saada ka emakeeletunde Eduard Väärilt, kes samuti rääkis kaunist eesti keelt.
JAAK TUKSAM
muusik
Olen alati olnud võlutud meie vanema põlve pagulastest, kes kõnelevad hääd keelt ilma igasuguse aktsendita, ka intonatsioon ei reeda, et on võõras keskkonnas elatud.
VERONIKA KIVISILLA
muusik, emakeeleõpetaja
Ega ilusat emakeelt iga päev kahjuks kuulegi. Ülikooli ajal 90ndate lõpus jäin loengus vahel Mati Hindi keelekasutust nõndaviisi kuulama, et unustasin sisusse süveneda.
Need on ikka vana kooli mehed ja naised, kes kõnelevad sellise rahu, teadlikkuse ja väärikusega, ükski silp pole ülearune, sobimatu. Selliseid härrasid ja prouasid – rätsepapalituis – kohtan vahel Tallinnas Nõmmel.
Kui juhtun mõnikord bussis kuulma, kuidas nad omavahel juttu ajavad, kõige argipäevasemal teemal, kuid ikka on ilus!
Veel meenub mulle 2011. aasta novembris Mats Traadi juubeli puhul korraldatud konverents, kus tema enda looming, eriti just Palanumäe romaanide murdekeelne osa, kuid ka kuuldud ettekanded lõid emakeele eriti kaunilt helisema.
LIISA OJAVEER
kultuuridiplomaat Helsingis
Mõjusid Betti Alveri luuleread presidendi aastapäevakõnes: räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Sobib hästi tänasesse päeva. Mu näitlejannast vanaema ütles niiviisi Pansole, kui too proovis trupi peale häält tõsta.
JOHANNES VESKI
näitleja, kuulsa keelemehe nimekaim
Mulle on alati meeldinud see, kuidas Juhanid – Liiv ja Viiding – eesti keele kasutada on võtnud. Samuti naudin lugejakirju saatvat Aleksander Kõrgesaart Jõgevamaalt.
