talunik Mäksa vallas
Sellega on nii ja naa. Aeg-ajalt on ikka kuulda olnud, et kusagil on vargad käinud. Põhiliselt kaovad tööriistad ja sellised lihtsamalt kätte saadavad asjad. On ka muruniidukeid viidud.
Aga igipõline kaitse varaste ja sissetungijate vastu on ikkagi koer õues. Koer ongi see, kes mul vara kaitseb ja võõraid eemale peletab.
Tuve Kärner
muuseumi- ja tehnikamees Järva-Jaanis
Kuna ise aitame kodukandi turvalisusele igati kaasa, siis tänu sellele on ka üsna turvaline Järva-Jaanis elada. Meil on vallas kolm naabrivalvepiirkonda ja korra jälgimisel löövad kaasa abipolitseinikud. Õnn, et meil on ka konstaabel, kellega koostööd teha.
Turvalisuse ühed kindlustajad on meil vabatahtlikud pritsimehed, kes on halamata kaitsnud Järva-Jaanis oma kodu üle saja aasta. Vahepeal asus meil ka riiklik päästekomando ööpäevase valvega, kuid 11 aasta eest sai riigil raha otsa ja meil ei jäänud siis muud võimalust, kui võtsime vabatahtlikega asja kohe üle. Nüüd oleme tagasi oma ajaloolises depoos, mis 114 aastat tagasi selleks puhuks rajati. Rõõm on, et noored mehed tulevad ise abi pakkuma. Vabatahtlikke, kes võivad kustutuskohale sõita, on praegu kokku 17.
Eks vargusi ja üht-teist juhtub vahel meiegi kandis, nagu igal pool mujal, kuid väga ei ole põhjust hädaldada.
Heino Prost
masinamees Nõo vallas
Ei, meil turvalisust pole.
Ma olen Vene ajast saati 19 korda varguste läbi kannatada saanud. Viimati paar aastat tagasi varastati 3000 krooni eest ostetud suur ronimisredel, varga jäljedki olid näha. Helistasin politseisse, esimese asjana küsiti, kui vana ma olen. No mis see asjasse puutub. Aga kohale ei tuldud. Järgmisel päeval helistasin uuesti, öeldi, et küll tulevad. Ent siiani pole tulnud. Pärast toda redeli-asja on üht-teist väiksemat veel ära virutatud, aga kellele sa kaebad, abi pole kusagilt saada. 80aastase mehena tean, et esimese Eesti Vabariigi ajal oli erandjuhus, kui vargaid kätte ei saadud.
Kui jõukamaks saan, tahaks kaamera koduõue üles panna. Siis on vähemalt endal teada, kes vargil käivad.
Margus Lepp
taimekasvatusjuht Viru-Jaagupis
Meil on üpris turvaline. Mu oma kodukülas on vaid mõni talu ja keegi seal eriti ei liigu. Aga töökohal Voore Farmis oleme turvavarustuse üles pannud ja ala aedade-väravatega piiranud. Kõik objektid on juba oma viis aastat valvekaameratega varustatud ja kindlasti on see aidanud.
Kuna tehnika ja muud asjad on läinud aina kallimaks, siis kaamerate tähtsus on üha kasvanud. Ettevõte on päris suur ja laialdasel maa-alal Viru-Jaagupis ja Voore külas ning valvur ei suudaks sel kõigel niikuinii silma peal hoida.
Selle viie aasta sees on paaril korral juhtunud, kus on sisse murtud või varastatud, kuid tänu kaameratele ja koostööle politseiga on need pahad inimesed ka tabatud.
Seega, tuleb ka ise üksjagu raha kulutada, et elu turvalisem oleks.
