rahvaluuleteadlane

Liikumine teeb rõõmu. Hea on, kui saad oma liikumise siduda mõne mõnusa ja ilusa tegemisega. Ma püüan igal hommikul kõndida kohta, kus saab jälgida päikese tõusmist üle silmapiiri. Kaaslaseks võtan oma koerakese, kes ka vahel jääb suisa lummatuna jälgima tõusvat päikesekera. Kui esimesed kiired on näha, mängin vilega päikesele loo, mis on igal hommikul isemoodi. Vahel salvestan loo telefoniga ning saadan ka kodustele.

Lisaks pildistan koiduvärvides taevast, isegi siis, kui hommik upub udusse. Koiduvaatamise paika on umbes kilomeetri jagu teed, sealt edasi kõnnime koeraga veel mõne kilomeetri, enne kui kodu poole keerame.

Nädalas kaks korda, kolmapäeva ja reede hommikul käin Tartu Budoklubis Rinaldo Bachmani ja Villu Taburi juhendamisel harjutamas iidset Hiina võimlemist, mille nimeks on Nei Kong. Selle aeglane ja meditatiivne liikumine hõlmab kõiki lihasgruppe ning võtab sageli higigi lahti. Samas on Hiina ja meie oma maarahva pärimuses hämmastavalt palju ühist, mida on harjutuste käigus põnev avastada ning teistega jagada. Mulle meeldib see eriti seetõttu, et üheskoos arenevad nii keha kui vaim.

Peeter Viil

Eesti Taimekasvatuse Instituudi

vanemteadur

Olen aktiivne jahimees. Praegu on just hooaeg, võtsin lausa puhkust, et saaksin segamatult jahil käia. Mõnuga olen juba hulk aastaid tegelnud ka jahilaskmisega. Paljud minuealised, kellega kunagi koos alustasime, on nüüdseks loobunud. Mina aga leian, et kuni asja vastu huvi on, tegelen edasi.

Osalen ka üle-eestilisel jahilaskmise võistlusel, mida nimetatakse kütiliiniks. Seal on osalejaid 280, arvestust peetakse kahes laskeviisis – sileda- ja vintraudse püssiga. Siiani olen väga hästi pildil püsinud, detsembris toimuvatel finaalvõistlustel selgitatakse välja 10 paremat jahilaskurit. Pääsesin ka finaali võistlema.

Kui laskmine on pigem psüühiliselt pingeline, siis jahilkäik mõjub füüsisele väga hästi. Päeva jooksul tuleb läbi kõndida 10–15 kilomeetrit, mis hooajal tähendab, et sellised päevad on igal nädalavahetusel.

Jaak Kilmi

filmimees

Teen päris aktiivselt trenni, lausa paar-kolm korda nädalas. Olen murdmaasuusatamise fänn. Talvel käin oma füüsilist vormi testimas maratonidel, nii Eestis kui ka välismaal. Vähemalt ühest välismaa maratonist aastas võtan osa. Tulemused on iga korraga paremaks läinud. Suusatamine on väga tehniline ala selles mõttes, et kui sõidutehnika on vale, ei saavuta ka tulemust.

Soojal ajal sõidan kergliiklusteel rullsuuskade ja rulluiskudega, teen suusaimitatsiooni ehk siis mäkkejooksu. Minu trennid mööduvad peamiselt Nõmmel.

Suusatasin juba koolipoisina. Pärast keskkooli tekkis pikk paus, ei olnud viitsimist end liigutada, kusjuures õigustusi ja põhjendusi, miks spordiga ei tegele, polnud sugugi raske välja mõelda.

Ma tean väga paljusid, kes on end liigutama hakanud alles pärast seda, kui väljanägemine ehk aina ümaramaks muutuv keha ei kannatanud enam peeglist rahuliku südamega vaadata. Mina pidasin ka pärast kooli spordiga umbes 20 aastat vahet. Nüüd olen siis kümmekond aastat olnud pühendunud suusataja.