KÜSITLUS: Kui hästi te ujuda oskate?
RAUL EAMETS
majandusteadlane
Õppisin ujuma lapsena maal vanavanemate tiigis. Ujumisoskus on mul keskmine või pigem kesine. Nooremana olen ka pea kilomeetri ujunud, praegu venitaks vast 300–400 meetrit ära, kui väga tahaks, aga ma ei ole igaks juhuks seda testima hakanud.
Nähes, kui palju Aura veekeskuses lapsi treenimas käib, tundub eestimaalaste teadlikkus veeohutuse suhtes päris suurena.
Arvan, et uppumissurmade suure arvu taga on pigem purjus peaga vette minemine, mitte niivõrd puudulik ujumisoskus.
REET LINNA
teletoimetaja
Vesi meeldib mulle küll väga, aga ma ei lähe iialgi vette, kui see ulatub üle pea. Seda tänu noorusaja kogemusele, kui proovisin ujuda üle Pirita jõe ning uppumisest jäi väga vähe puudu.
See juhtum vapustas mind niivõrd, et läksin kohe ujumiskursustele.
Mu alalhoiuinstinkt vee suhtes väga tugev, mida ei saa kahjuks öelda meie rahva kohta. Kohati ollakse ikka väga hooletud.
Kõige ohtlikum on tundmatus kohas vette hüppamine. Ja kuulsin, et uue seaduse järgi võib paadis sõita ilma päästevestita — see on lausa kuritegu.
MARIKA MIKELSAAR
Tartu ülikooli emeriitprofessor
Ujuma õppisin Aegviidu pioneerilaagris 12aastaselt. Kord viidi meid ka Nelijärve puhkekodusse ja lubati basseini. Arvasin, et oskan ujuda, aga oh õnnetust, tegin vaid paar-kolm hooga tõmmet. Hakkasin üles-alla vajuma, karjuda ei märganudki, mõtlesin vaid, kas tõesti lõpeb nii noorelt minu elu.
Kaldal olev meestreener siiski nägi seda vajumist, hüppas vette ja tiris mu juukseidpidi välja. Olin teadvusel, aga kohutavalt vastik oli olla, kopsud vett täis. Olin hiljem kolm päeva voodis.
Mu noorim onu Ernst-Matthias oli 1920. aastail võrk- ja korvpallur, ilus lokkidega blond poiss, võrratu laulumees ja seltskonna hing. Ta soovis minna Hollandisse tööle, kuid viisat polnud. Läks oma sõbraga laevajänesena Rotterdami sõitvale aurikule, mõeldes enne randumist vette hüpata — ta oli ka väga hea ujuja.
Aga koju toodi kaks kirstu. Räägiti, et Rotterdami sadama kõrged kivist kaldakindlustused olid libedad, vesi külm ja välja enam ei saanud.
Lapsi kasvatatakse küll põlvest põlve vee suhtes ettevaatlikuks, aga uljaspeadest meeste riskikäitumist ei suuda miski muuta.
VELLO SALO
Birgitiinide kloostri vaimulik
Ujuma õppisin poisikesena nagu tollal kõik, täpset aega ei mäletagi. Mingeid pikki vahemaid pole ma ujunud, 50 meetrit ehk. Uppujaid ei ole juhtunud nägema.
ARNOLD PASTAK
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor
Vee peal püsima õppisin põhikooli ajal ühes Tartumaa järves. Ujuma õppisin Olustvere ujulas, kui sealsesse sovhoostehnikumi õppima läksin. Hindan oma ujumisoskust pigem tagasihoidlikuks ja pikki vahemaid ujunud ei ole.
Elu on mind seni veeõnnetustest säästnud, aga väga teravalt lõikas hinge Estonia katastroof ja mõte seal olnud inimestest. Samuti on olnud mõned traagilised uppumisjuhtumid, mis on mind väga lähedalt puudutanud.
