Kuu aega tagasi oleksin vastanud, et olen kindlasti keskmine kartulisööja – päevas läks kolm mugulat. Mäletan, et mingi uurimuse järgi pidigi eestlane keskmiselt just nii palju kartulit päevas sööma.
Sõin seda hea meelega iga päev, küll keedetult, küll praetult.

Päris ükskõik pole olnud kunagi, kust pärineb see kartul, mida söön. Ostsime oma talvekartuli alati tuttavalt kartulikasvatajalt, et võiks kvaliteedis kindel olla.

Nüüd on aga kuu aega asjad hoopis teisiti. Otsustasin, et kärbin oma toiduratsioonis süsivesikute hulka. See tähendab, et loobusin kartulist, samuti leiva- ja saiatoodetest.

Avastasin üllatusega, et lihatoidu kõrvale sobib kartuli asemel väga edukalt igasugune roheline kraam. Nii et olen hakanud hoopis rohkem juurvilju sööma. Varem ei tulnud nagu pähegi.

Kas kõik nii jääbki, pole väga kindel. Tegelikult on kartul ju selline toiduaine, mille pärast suu vett jooksma ei hakka. Poes pole kartuli väljanägemist mitte kuidagi ahvatlevamaks tehtud, seda ei ole lõhnaainetega töödeldud. Kiusatust kartulit osta ei teki.

ARNOLD PASTAK
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor

Minu lõputöö maaülikoolis oli kartuli teemal ja hindan kartulit väga kõrgelt. Viimasel ajal on kartulit tihti alahinnatud ja unustatakse ära, kui erinevaid roogasid saab sellest teha. Kartul on väga kasulik ja paksuks ei tee. Minu leivanumber oli kartulipuder, selleks kuluski kartulit kõige rohkem.

Varem, kui lapsed veel kodus olid, läks meie peres kartulit rohkem kui praegu. Siis sõime aastas ära kaks-kolm kotti. Nüüd, kui lapsed elavad oma elu, läheb umbes 40 kg aastas. Oleme oma kartuli alati ostnud kohalikelt kasvatajatelt, meie küla meestelt.

Ise söön ma lõunat väljas, põhiliselt oma koolis, kus on väga head toidud, kodus saab üldse vähem söödud. Kartuli asemele pole siiski midagi tulnud, minu arvates ei ole see iganenud tooraine ja omatehtud kartulitoite ei asenda ükski karbitoit. Eriti hea on värske kartul tomatiga.

ANDRI MAIMETS
meedianõustaja

Minu ja kartuli suhe on aastatega väga selgelt muutunud. Ma pole küll eriline toiteväärtuse ja süsivesikute-kalorite arvutaja, aga ilmselt teeb organism seda minu eest: ta lihtsalt tahab vaheldusrikkamat lisa. Arvan, et kartul on mu toidulaual nädalas korra või paar, keedetult või praetult.

Märksa põnevam on asendada kartul porgandi, kaalika või minu pärast kas või bataadiga. Hautatud juurviljasegu on ülihea. Või siis pakun toidu kõrvale riisi, tatart.

Kõige toredam on aga see, et õppisin hiljuti ära koduse pastateo, mis viis mu toidulaualt ka kõikvõimalikud poemakaronid. Lihtne!