AVO ROSENVALD

kraavihall

Nende puukidega on selline huvitav lugu. Kuigi käin suviti päris palju palja kehaga looduses ja rohus ringi, pole ma kümme aastat või rohkemgi endalt ühtegi puuki leidnud.

Ei ole ma end nüüd juba üle kümne aasta ka kordagi vaktsineerinud. Vist vanemas eas, kui oled end varem korduvalt vaktsineerinud, polegi vaja seda enam teha. Aga ega ma seda täpselt tea ka, peaks arstide käest üle küsima.

Ei tea, miks, aga ma ei vaata oma keha väljast tulles isegi mitte üle, et kas puuke on või ei ole külge hakanud. Mul pole hirmugi. See võib küll õige olla, et kui neid ei karda, siis nad ligi ei tulegi. Umbes nagu koertega, et kui kardad, tulebki koer kallale. Päris hooletuks puukide suhtes muidugi ka minna ei tohi, kuid üleliia karta neid samuti ei maksa.

Vaktsineerimist pean ma küll õigeks. Kahjuks on see üsna kallis, mistõttu peredel, kus mitu last, pole lihtsalt võimalik kõiki pereliikmeid vaktsineerida lasta. Tagajärjeks on, et hirm puukide ees hoiab inimesi maale ja metsa minemast. Leian, et riik peaks vaktsineerimist osaliseltki toetama, eriti just laste ja noorte puhul. Võitluseks karuputkega leiab riik raha, miks me siis puugi jätame vaid inimese enda vastutusele?

TOIVO TOOTSEN

poliitik ja ajakirjanik

Veedan suved Rõuges ja seal on palju puuke. Koer oli pidevalt puuke täis, endal on ka mitu korda neid küljest ära võetud. Ise ei oska ma neid naha küljest ära võtta, seepärast algul palusin mõnelt omainimeselt abi, hiljem olen kindluse mõttes läinud arsti juurde.

Aga puugihaigustest olen õnneks siiani pääsenud.

Tegelikult ei pööranud ma tükk aega nendele erilist tähelepanu, aga kui puugihirm läks ühiskonnas suuremaks, lasin ennast ära vaktsineerida. Olgugi et vaktsiin alati ei aitagi, kavatsen siiski varsti arsti juures jälle ära käia, et võiksin suvel end rahulikumalt tunda.

Kui muru niidan või looduses käin (aga seda tuleb päris tihti ette), siis pärast raputan riided alati korralikult läbi, ise käin aga duši all. Paar viimast aastat pole häirivat kokkupuudet puukidega õnneks olnud.

IRJE KARJUS

Metsamoor

Olen 23 aastat elanud metsas, kuid ühtegi puuki pole mulle kordagi külge hakanud, ehkki mu koera ja kassi karvastikust võib neid hooajal iga päev leida.

Arvan, et igal elusolendil on oma võnge ja vibratsioon. Kui asjaolud kattuvad, siis võnked n-ö ühtivad. Kõige parem ligitõmbeseisund on hirm. Kes hirmsasti puuki kardab, see selle kindlasti ka saab. Minul pole oma elus olnud vajadust puuke ligi tõmmata.

Küll aga olen aidanud inimestel puugiviiruste tüsistustega toime tulla. Selleks soovitan meie Tervise Kodu pojengi ja kuldjuuretoonikumi kuuri, need taimed tõstavad kesknärvisüsteemi toonust ehk võimekust. Seda toonikumi ehk tinktuuri saab pojengi ja kuldjuure juurtest ka igaüks ise valmistada. Tuleb võtta mõlema taime juuri, hoida neid viina sees vähemalt paar nädalat ning siis kurnata. Tinktuuri tuleks tarvitada tilkadena kuu aja jooksul.

Meie kogemuste järgi on just nii kõige mõjusam seda kasutada.