KÜSITLUS: Mis Eesti liikluskorralduses kõige enam häirib?

 (12)
Tõnu Tramm
Tõnu TrammFoto: erakogu

Mis häirib ja kas üldse häirib, uuris Maaleht.

Tõnu Tramm, ajakirja Profi Eesti peatoimetaja

Kõige rohkem häirib raha raiskamine maanteede planeerimises. Meeletud viaduktid ja ristmikud, mida saaks lahendada märksa ökonoomsemalt ja lihtsamalt. Ning siis kurdetakse, et Kose–Mäo teelõiguks ei ole enam raha.

Teiseks see tohutu ringristmike maania, mis meid on tabanud. Mõne koha peal on need õigustatud, teisal aga selgelt ülepingutatud. Näiteks Raplas, Paide ja Türi vahel Kirnas ning mujalgi.

Tallinnas tundub, et kohati ei suudeta ühildada fooride tööd tegeliku liiklusvooga. On n-ö punased lained roheliste lainete asemel. Kes sageli sõidavad mingeid konkreetseid lõike, need teavad, et kohe läheb järgmine foor punaseks, ja siis gaas põhja, et enne üle jõuda. See on väga ohtlik, aga kahjuks on selliseid kohti päris palju.

Tallinna Kristiine ristmik on muidugi omaette nähtus. Sõites linna poolt Õismäe poole, siis need postid (kui viadukti alt läbi sõita ja paremale hoida), mis peaksid tagama ohutuse, tekitavad enamasti vaid veel rohkem ohtlikke olukordi. Tean paljusid, kes ei julgegi sealtkaudu üldse sõita.

Tallinna Betooni tänav on uskumatu nähtus. Tänav, kus asub palju ettevõtteid ja kus liigub tegelikult raha, on nagu pommiauk. Aga seal pole valijaid…

Kui käia Läti teedel sõitmas, siis saad aru, et tegelikult on meil liikluskorraldusega asjad siiski suhteliselt korras.

Seotud lood:

Rein Riga, põllumajandustootja Harjumaalt

Mind häirib see, et liiklus maanteedel on ilmselgelt ülereguleeritud. Maanteed on minu arusaamist mööda ikka selleks, et autojuhil oleks seal turvaline ja rahulik sõita. Sellepärast ei suuda ma mõista, miks kehtestada selliseid liikluspiiranguid, mis autojuhi närvi ajavad. Isegi rekonstrueeritud teelõikudelt ei kao vanad keelud. Näiteks pean ma täiesti põhjendamatuks maanteel kiirusepiirangut 50 kilomeetrit tunnis. Autojuhil on väga ebamugav jälgida üleminekut 50-lt 70-le, siis jälle 50-le. Ja kui ees ootab veel politseinik, kes kontrollib, et ega sa kiirust ületa – see ei ole normaalne.

Andrus Tamm, ajakirja Pilkaja peatoimetaja

Tallinnas väldin tipptundi, sest kõige rohkem häirib mind see, kui pean teokiirusel venima. Maanteel sõites on suviti näha palju teeremonte, mis iseenesest on vajalikud, aga kui pärast remondi lõppu seisab märk 70 km/h piiranguga paar nädalat, siis tundub, et teetöölised on selle märgi sinna unustanud.

Liiklusohutust silmas pidades tekib mul küsimus maanteel katkendjoone ja pidevjoone märkimise kohta. Liiga paljudes kohtades on katkendjoon, mis lubab sooritada möödasõitu, kuid tegelikult on nähtavus möödasõidu tegemiseks piiratud.

Veel häirib, kui teeääred on täis puid ja võsa, mis piiravad nähtavust, samas on paigaldatud autojuhtidele hoiatusmärgid, et teele võivad joosta metsloomad.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare