Lissaboni leping – milleks see?
Mis otsustamises muutub?
Väheneb nende valdkondade arv, kus liikmesriigil on võimalik üksi otsusetegemist peatada.
Muutub kvalifitseeritud häälteenamuse definitsioon - kui praegu on igal riigil teatud arv "hääli", siis tulevikus arvutatakse enamust nii liikmesriikide kui nende elanike arvu alusel (otsuse sünniks peab seda toetama 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast).
Otsustusõigust saab juurde Euroopa Parlament, see peaks tegema otsustusprotsessi demokraatlikumaks.
Kuidas toimib see Eesti võimele mõjutada ELi otsuseid?
Võimalikult väheste tõrgetega otsustusprotsess on ka Eesti huvides - teovõimetu liit ei saa kuidagi meie huve kaitsta.
Meie nelja-aastane liikmekogemus ELis näitab, et kõige tähtsam on teada, mida soovid saavutada. Just oma seisukoha kujundamine, selle aluseks olevate faktide analüüsimine on ELis eesmärkide saavutamisel kõige keerulisem.
Oma soovide teistele selgeks tegemine, eriti kui need on hästi argumenteeritud, on palju lihtsam. ELis on aastakümnete jooksul tekkinud konsensuslik kultuur - kui vähegi võimalik, üritatakse lahenduste leidmisel kõigi muredega arvestada.
Kas üha tõhusama otsustamisega Brüsselis ei muutu mõttetuks meie enda Riigikogu?
Ka Riigikogu ja teiste liikmesriikide parlamendid saavad otsustuspädevust juurde. Nimelt on riikide parlamentidel uue lepinguga õigus avaldada arvamust lähimuse põhimõttest kinnipidamise suhtes Euroopa Komisjoni esitatud eelnõus.
Lihtsamalt öeldes tähendab see, et kui kolmandik parlamente leiab, et teatud küsimust ei peagi üldse Euroopa Liidu tasemel reguleerima, peab komisjon oma eelnõu paremini põhjendama või seda muutma või hoopis tagasi võtma.
Riigikogul, eriti selle Euroopa Liidu asjade komisjonil on tähtis roll valitsuse Euroopa Liidu poliitika suunamisel - kõik valitsuse olulisemad seisukohad ELi eelnõude suhtes peavad saama Riigikogu mandaadi, mis on valitsusele siduv.
Kas lepinguga luuakse ka uusi institutsioone või ametikohti?
Lepingu kohaselt muutub seni pooleldi mitteametlikult koos käinud Euroopa Ülemkogu omaette institutsiooniks. Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest ja/või valitsusjuhtidest, Eestit esindab seal peaminister.
Edaspidi saab ka ülemkogu hakata vastu võtma formaal-seid otsuseid ja saab endale 2,5 aastaks valitava eesistuja - seni on ülemkogu juhatanud eesistujariigi peaminister oma muu töö kõrvalt.
Euroopa Liit saab endale ka välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes ühendab endas senise kõrge esindaja ja komisjoni välissuhete voliniku rollid. See peaks tagama parema koostöö institutsioonide vahel ja Euroopa Liidu parema esindatuse suhetes muu maailmaga.
Mille poolest erineb Lissaboni leping põhiseaduse lepingust?
Lissaboni leping võtab üle suurema osa põhiseaduse lepingu (PSL) eelnõu sisust.
Kuna mitmetel riikidel oli teatud hirme seoses ELi sümbolite (nt lipp, hümn jms) mainimisega põhiseaduse lepingus, siis nüüd on need välja jäetud.
See ei tähenda aga mingil juhul seda, et lipp kusagile kaoks.
Lissaboni lepingu järel on meil kaks lepingut - peamisi põhimõtteid sätestav Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping.
Kuna aeg on vahepeal edasi läinud, siis on Lissaboni lepingus põhjalikumalt käsitletud hetkel väga tähtsaid energia ja kliima teemasid.
Muu hulgas on lepingus sätestatud liikmesriikide solidaarsus energiatarnete kriisi korral.
Viimati mainitu oli läbirääkimistel ka Eesti ettepanek.
Mis juhtub, kui lepingut ei ratifitseerita kõigis liikmesriikides?
Paljudes riikides on ratifitseerimine käimas. Ka meie Riigikogus on ratifitseerimisseadus arutusel olnud. Lõppotsus tehakse Toompeal 11. juunil.
Ainsa riigina seisab Iirimaal juunis ees rahvahääletus, mujal otsustatakse Lissaboni lepingu üle parlamendis.
Ma loodan väga, et kõik liikmesriigid ratifitseerivad lepingu käesoleval aastal ja see saab
1. jaanuarist 2009 jõustuda. Vastasel korral jääb leping jõustumata.
Kui leping jääb jõustumata, siis ülejäänud maailm lihtsalt ei mõista meid - oleme juba kaheksa aastat vaielnud oma sisemiste protseduurireeglite üle, nüüd on aeg nendele debattidele joon alla tõmmata ja minna edasi muude probleemide lahendamisega.
Majandusreformid, ühtse hääle kujundamine välispoliitikas, ELi edasine laiendamine - kõik see nõuab nii palju tähelepanu ja energiat, et selle kõrvalt kogu aeg konstitutsioonilisi vaidlusi pidada ei jõua.
Kus saab lepingu sisuga tutvuda?
Tekstiga saab tutvuda näiteks Riigikantselei veebilehel www.riigikantselei.ee/euroopa. Avaldatud on ka Lissaboni lepinguga muudetavate lepingute konsolideeritud versioon, mis on palju kergem lugemismaterjal kui oktoobris alla kirjutatud muutmisleping.
