Looduskeskkonna kaitsmine on farss
Aga selleks, et looduskeskkond ei tule ise juba ammugi enam toime inimese vägitegudega tema vastu, kuigi inimkond ise sealt pärineb! Teatud kontingendile on see aga nagu hane selga vesi!
Paide linnavalitsusel nagu iga linna vastaval institutsioonil on ametis ka keskkonnaspetsialist, kes peab vastutama selle eest, et loodus oleks puhas ja inimsõbralik. Et meid ümbritsev loodus ei ägaks mis tahes saasta tõttu, mida homo sapiens sinna mõtlematult jätab. Ta peab ka teadlik olema igasugustest ohtudest, mis võivad lüüa pöördumatuid haavu looduskeskkonnale ja selles esinevatele kooslustele.
Aastaid tagasi konkursi korras linnavalitsusse ametisse saanud keskkonnaspetsialist pole siiani õppinud arvestama pidevalt loodusega lävivate inimeste, nagu kala- ja jahimeeste, ning loodust austavate persoonide nõuannete, vihjete ja võimalike ohtudega mingi rajatise ehitamisega veekogude ligidusse vaid on läinud selgelt vastuollu Natura kaitsealade deviisiga „Hoia, mida armastad".
Teatavasti on Järvamaal ainulaadsed forellijõed, mis on kuulunud ka eristaatuse alla ning forellipüük on nendest erilubade alusel. Põhiliselt asuvad need Endla looduskaitsealal ja Paide linna lähipiirkonnas. Selleks, et neid kaitsta, hoida ja säilitada ka tulevastele põlvkondadele, on kehtestatud nende puhul igat sorti kaitsetsoonid, kitsendused kalapüügil ja tõkendid mis tahes ehitustegevusele vägivaldsest ümberkujundamisest rääkimata.
Seepärast moodustati ka Natura piirkonnad.
Nüüd hõikas üks maikuu Järva Teataja maha, et Paidesse kerkib jäätmejaam- Ja kae imet, ikka jälle Pärnu jõe manu vana prügimäe kanti. Keskkonda tundev Kalle Kroon on juba kolm aastat võidelnud nagu tuuleveskitega, et taolist ehitist on lubamatu rajada Pärnu jõe kaldakaitsetsooni, sest ainuüksi mõte või plaan paberil on kaudselt kaldakaitseseaduse jäme rikkumine rääkimata selle teostamisest.
Põhiargumendiks saab tuua, et kitsed kärneriks ja täielik kilpla - alles saadi lahti prügimäest linna ja Pärnu jõe vahetus lähedusest ning prügimajandus viidi Väätsale. Nüüd tuleb keskkonnaspetsialist ja toob prügimäe - mis sest, et uues kuues, uuesti linna alla tagasi.
Sealsamas algab ju linna planeeringusse ette nähtud terviserada.
Kroon teadvustas sellest ka Tervisekaitset, aga mingit reageeringut pole olnud.
Väga tige olevat selle prügilaprojekti peale ka Paide Ühisgümnaasiumi loodusõpetuse ja bioloogia õpetaja Maarika Männil, kes muide on terviseraja vaimne ema.
Keskkonnaspetsialisti plaan on elementaarse loogikaga vastuolus: kui inimene toob oma prügi, siis miks ta peab üht tüüpi prügi ladustamiseks siirduma Väätsale? Segaolmejäätmeteks mitte kvalifitseeruvad jäätmed, mis sama loodava jäätmejaama algvariandis otseöeldult kvalifitseerusid lihtsalt mürgisteks jäätmeteks (NB!) peab ta omakorda Rubassaarde viima?
See on ju kilpla. Pealegi on tegu ka terviseraja kasutajate tervise ohustamisega.
Loogiline ja terve mõistusega kooskõlav ettepanek oleks - ka olmejäätmeteks mittekvalifitseeruv prügijaam tuleb rajada Väätsale.
Eks surve tõttu on seda rajatist nihutatud nüüd idee autori poolt omaarust ohutumasse tsooni ehk Pärnu jõest veidi kaugemale. Ent riskifaktor jääb ikkagi, sest kus on garantii, et sealt ikkagi veekogusse midagi ohtlikku imbuma ei hakka. Kui katastroof käes, on juba hilja midagi ette võtta. Siis aga hakkab lendama sõna otsese mõttes kellegi pea.
Kui veel natuke lähiminevikus sorida, siis on keskkonnaspetsialisti teene ka linaski järelkasvu tahtlik hävitamine Paide tehisjärves 2006. aastal. Nimelt, vaatamata loodusemeeste hoiatustele ja isegi ähvardustele selles, et veetaimede niitmise käigus ei tohi penikeelt (veetaim, kuhu peale linask koeb) puutuda. Vaatamata sellele lasi keskkonnaspetsialist maha niita kõik, mis veepeal kasvavana näha oli, sest tema vaatenurga järgi ei peaks selles veekogus ühtegi taime olema. Ka mitte vesiroose.
Järgmist „leiutist" tema poolt polnud kaua vaja oodata, milleks oli ladustusala rajamine vana lihakombinaadi taha ja jälle praktiliselt Pärnu jõe kaldale Natura alale, kuhu oleks ladustama hakatud sõiduteealust pinnast, mis sisaldanuks Mendelejevi tabeli kõike elemente ja oleks olnud totaalseks reostusallikaks ühele forellijõgedest. Muidugi tõusis forellimeeste lärm taevani ja haisu sai ninna ka keskkonnainspektsioon, mille tagajärjel päädis asi isegi televisioonis ning lõppkokkuvõtteks tuli see looduskeskkonnale totaalselt kahjulik ja ohtlik (ise)tegevus lõpetada ning alustatu likvideerida.
Kuid igal asja puhul on alati olemas ka varuvariant. Ehk teisisõnu on hakanud peas kummitama mõte, et kas keskkonnaspetsialist saab või tohib olla ikka nii keskkonnavaenulik. Võib olla on ta lihtsalt tühipaljas käsutäitja, sest kellelgi on vaja näidata oma töökust ja usinust nõmedate projektide elluviimisel, et särada siis aupaiste oreoolis a'la tehtud. Kusjuures pole üldse oluline looduskeskkonnaga seonduv. Mingite vastulöökide puhul jääks käsutaja nii öelda puhtaks poisiks, sest pakule pandaks ju keskkonnaspetsialisti pea! Lihtne ja loogiline - kas pole?
Kokkuvõtteks on niivõrd räige suhtumine looduslikele väärtustele ja selles asuvatele kooslustele küll Eestimaa südamelinnale pigem reitingut alla kiskuv ja looduskeskkonnale äärmiselt kahjulik kui millegi-kellegi arvelt kuulsust toov.
Kaido Krass, SA Eesti Forell
