Maaelukomisjoni esimees: erakorralist olukorda loomadele ei sööda

 (21)
Maaelukomisjoni esimees: erakorralist olukorda loomadele ei sööda
Aivar Kokk, Riigikogu maaelukomisjoni esimees (Isamaa).Foto: Erakogu

Karm põud mõjutab kõigi Eesti inimeste elu ning eriti raskesse olukorda on sattunud meie põllumajandustootjad.

Eesti põllumees toimetab talupojatarkusega. Kui vähegi võimalik, hoiab ta tagavaraks loomasööta ja kuna kevadel prognoositi põuda, külvasid paljud põllumehed maisi, et saada ka põuasel ajal kätte loomadele vajalik söödakogus. Paljudel põldudel mais õitseb ja hakkab tõlvikut looma. Pikkuselt ta küll enam suurt ei kasva, aga väärt söödalisa annab küll. Põllumehed ootavad vihma, et saada vajalikku sööta juurde teisest ja ehk ka kolmandast niitest. Eelis on nendel loomakasvatajatel, kel on eelmisest aastast silo varuks.

Ka põhk on lehmasööt, aga kuigi osa viljast on väga ilus, on see madal ja seetõttu saadakse ka põhku tunduvalt vähem kui eelmisel aastal.

Peagi on käes uus külviaeg ning mitmed loomakasvatajad plaanivad külvata rukist, et seda siis mai alguses siloks teha. Ringi sõites võib märgata, et just kodumaine rukkisort Sangaste on põuale kõige paremini vastu pidanud. Siiski on oht, et kuiva pinnasesse külvamisel satub löögi alla ka järgmise aasta saak.

Eestimaa erinevates piirkondades on olukord erinev. Leidub paiku, kus vihma nähti viimati aprillis, kuid ka neid, mis on saanud vihma suvekuudelgi.

Et tänast põllumeeste olukorda leevendada tuleks toetuseks abi küsida Euroopa Komisjonilt ja vajadusel leida raha ka riigieelarvest, aga kellele ja kui palju toetusi maksta, tuleb vaadata ettevõtete kaupa.

Riigi senised sammud olukorra leevendamiseks

Seotud lood:

Selleks, et kuulutada välja erakorraline olukord tuleks muuta hädaolukorra seadust. Juhul, kui seadus isegi võimaldaks seoses põuaga erakorralise olukorra väljakuulutamist, jääb ikkagi selgusetuks, mis abi sellest põllumeestel oleks.

Kuid ilmaolusid arvestades tuleb meil astuda samme, mis aitaksid põllumehi võimalikult kiiresti. Hädaolukorraseaduse muutmine võtaks liiga palju aega. Seetõttu peame kaaluma teisi võimalusi. Valitsus on esimesed sammud selleks teinud.

Olukorda aitavad osaliselt leevendada sellel aastal kasvavad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad Euroopa Liidu poolsed otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks taastasid tänased koalitsioonipartnerid Isamaa, Keskerakond ja SDE siseriiklikud otsetoetused põllumeestele.

Olukorda aitavad osaliselt leevendada sellel aastal kasvavad põllumajandustootjate otsetoetused.

2017. aastal maksti Eesti põllumeestele siseriiklikke üleminekutoetusi ligi 20 miljonit eurot ja sellel aastal makstakse ligi 18 miljonit eurot, mis on maksimaalsed EL poolt lubatud määrad.

Pehmematest meetmetest on saadetud pöördumine pankadele ja kokkuostjatele, kutsudes üles mõistvale suhtumisele.

Kui põllumehed kannavad põuaga erakorraliselt kahjusid, siis tuleb pöörduda Euroopa Komisjoni poole taotlusega saada vahendeid põllumeestele erakorralise toetuse maksmiseks. Seda tehti nii piimakriisi puhul kui ka seoses seakatkuga ning Eesti sai Euroopa Liidult erakorralist toetust. See toetus on meie põllumeestele suureks abiks olnud.

Inimesi tasuks hinnata tegude, mitte sõnade järgi

Eesti põllumehed mäletavad, et 2014. aasta kevadel, kui Reformierakond moodustas sotsidega koalitsiooni, vähendati Eesti maaelu arengukava kaasfinantseerimist 25 protsendilt 15 protsendile. Sellega viidi põllumajandussektorist jäädavalt välja umbes paarsada miljonit eurot. Reformierakond on alati olnud vastu ka siseriiklike otsetoetuste põllumeestele maksmisele.

Tulevasi valimisi silmas pidades on Reformierakond, asunud süüdistama tänast koalitsiooni. Uskumatult küüniline on üritada noppida poliitilisi punkte olukorras, mil meie põllumehed seisavad silmitsi tohutute väljakutsetega. Tänane koalitsioon on oma tegudes näidanud, et põllumehi toetatakse ning plaanime sellega ka tulevikus jätkata.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare