Maris Lauri: Maksupetturid varastavad soodsamad konkurentsiolud ausate ettevõtjate arvelt

"Oma ettevõtjakogemusest tean ma täpselt, kui palju tuleb ettevõtjal makse maksta ning kui palju või vähe jääb reaalselt kätte pärast maksude tasumist. Müügitulust jääb tõesti väga vähe järele," kirjutab rahandusminister Maris Lauri vastuseks Leisi Lapikoja omanik Maire Forselile, kelle sulest ilmus möödunud nädalal kirjutis "Mis on Eesti väikeettevõtja aususe hind?".

Selles mõttes ma mõistan kirjutaja meeleolu väga hästi. Kahjuks on ühiskonnas väga palju inimesi, kes suhtuvad ettevõtjatesse väga suure eelarvamusega, kujutledes, et raha voolab lihtsalt niisama ettevõtja taskutesse.

Eks siin on mitmeid põhjusi, miks nii arvatakse, aga eksiarvamusi saab ümber lükata ikka rääkides ja seletades.

Samuti on tõsiasi ju ka see, et paljud palgalised ei tea, kui palju nende palgalt makse tasutakse ning mida selle eest saab. Et sotsiaalmaksust tulevad pensionid ja tervishoiukulud, et töötuskindlustus tagab neile toe tööta jäämisel. Maksude ja riigi võimaluste omavaheline seos on kahjuks paljude inimeste jaoks olematu: tahaks madalaid makse ja palju riigipoolseid toetusi ja kulutusi.

Artikli autor kindlasti selliste inimeste hulka ei kuulu ning hea on lugeda, et ta tahab olla ja on olnud aus maksumaksja.

Aus maksumaksmine on üks võimalus, mis võimaldaks maksumäärasid alandada. Meil jäävad päris mitmed sajad miljonid maksudena kogumata ebaausate maksumaksjate tegevuse tõttu. 2013. aastal oli maksuauk üle poole miljardi euro, sealjuures käibemaksust üle 300 miljoni, sotsiaalmaksust üle 100 miljoni ja tulumaksust üle 70 miljoni euro.

Kui me suudaks maksupetturlust vähendada, siis tekiks võimalus ka maksumäärasid alandada ning see oleks ausatele maksumaksjatele hea.

Ma leian, et me peaksime Eestis maksupetturitesse suhtuma oluliselt karmimalt, seda just ja eriti üldise hukkamõistuna, sest minu silmis on tegemist varastega. Nad varastavad endale ausate ettevõtete arvel soodsamad konkurentsiolud ehk võimaluse müüa kaupa odavamalt. Nad varastavad inimestelt võimaluse saada paremat pensioni ja kiiremini arsti juurde, nad vähendavad võimalusi teha korda teid ja koolimaju ning palju muudki.

Mul on hea meel, et Maire Forsel mõistab, miks kehtestati vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimise kord. Selle põhjus on just maksupetturite vastu tegutsemine. Kuigi ettevõtjatele tähendas see kulusid, eriti asja sisseviimisel, siis ma usun, et nad võidavad ausast maksukeskkonnast kokkuvõttes enam, kui pidid selle nimel kulusid tegema.

Ma rääkisin täna maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmiga sellest, millised on maksu- ja tolliameti mõtted ja ideed maksude tasumise ja aruandluse lihtsustamiseks. Näiteks on plaanis luua uus e-maksuamet ja maksuameti koduleht, mis oleksid kliendisõbralikumad.

Minu arvates tasub kaaluda lahendusi, mis võimaldaksid väikeettevõtetel ja FIEdel arvete halduse ja maksude tasumine omavahel lihtsalt siduda, samuti luua mugav seos raamatupidamisega. Ikka selleks, et ettevõtja kulud oleksid väiksemad, aega kuluks vähem ja samas oleks pilt tegelikkusest selgem. Kindlasti ei tehta ettevõtteid puudutavaid lahendusi ilma ettevõtjatega konsulteerimata ning ma arvan, et ideid võib ka iga ettevõtja ise või siis esindusorganisatsiooni kaudu pakkuda.

Mis puutub Eesti maksude võrdlustesse teiste riikidega, siis siin oleksin ma pisut ettevaatlik. Kõigepealt tuleb mõista, et maksud on omavahel süsteemis ning ei ole päris õige võrrelda ühe või teise riigi üksikuid maksusid. Asju tuleb vaadata kompleksselt. Sealjuures tuleb võrdlusesse kaasata ka teenused, mida maksude eest pakutakse.

Näiteks on paljudes riikides maksud madalamad seetõttu, et inimesed peavad ise oma palgast koguma pensioni, kindlustama end haiguste puhuks või koguma raha kõrghariduse omandamiseks. Ma ei ole kindel, kas selliseid poolsunduslikke vabatahtlikke kindlustusi arvesse võttes jääb nendes riikides inimeste maksumäär madalamaks Eesti omast.

Tean, et Soomes ja Rootsis on nii, et töövõtja peab ise maksma osa sotsiaalmaksust. Vahetevahel juhtub, et maksuvõrdluste tegemisel unustatakse see osa maksudest ära. Ma ei väida, et toodud näidete puhul nii oli, kuid vahel juhtub see nii olema.

Samuti tuleb arvestada, et kuigi Rootsis on toiduainete käibemaks madalam, siis üldine käibemaksumäär on 25 protsenti ja Eestis 20 protsenti. Dividende maksustatakse ka Rootsis, samuti teistes riikides.

Kui vaadata tulevikku, siis ma olen üpris kindel, et tööjõumaksude alandamine jätkub. Millises tempos, sõltub päris palju sellest, kuivõrd suudame oma maksumaksmise ausamaks teha. Ma olen veendunud, et ausatel maksumaksjatel on samad huvid kui riigilgi ning koostöös õnnestub see paremini.