Me oleme toiduraiskajad

 (5)
                     

Igal aastal raiskavad eurooplased uskumatus koguses toitu. Kui visata ära üks õun või liiter pahaks läinud piima, ei ole seda ju nii hirmus palju. Kuid mis see kõik kokku teeb! Seda on raske ettegi kujutada.

Eetika Euroopa töörühma arvutuste järgi võiks Prantsusmaal raisatud toidu hulgaga toita ära sama palju inimesi kui on Kongo Demokraatlikus Vabariigis alatoitumuse all kannatajaid, ning Itaalias ära visatud toiduga võiks teha lõpu näljahädale Etioopias. See on meile tõesti paras pähkel pureda.

Toidu tohutu raiskamine ei ole üksnes Prantsusmaa või Itaalia probleem. See elustiilist tingitud nähtus on levinud kõikides arenenud maades.

Kallis raiskamine


Ühendkuningriigi valitsusasutuste hinnangul visatakse seal ilmaasjata ära umbes üks kolmandik kogu toidust ja see läheb Briti tarbijatele maksma enam kui 13 miljardit eurot aastas.

Pealegi ei ole kannatajaks üksnes tarbija rahakott. Ränka hinda tuleb maksta ka keskkonnal, sest toidujäätmetest tekib igal aastal miljardeid tonne kasvuhoonegaase, mis atmosfääri paiskuvad.

Toidu raiskamise eest vastutab ka jaemüügisektor. Umbes üks kolmandik Euroopa rahvastikust elab üheliikmelises leibkonnas, aga supermarketites on enamik toitu pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks.

Ka kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine suurendavad supermarketites äravisatava toidu hiigelkoguseid. Vaja on paremaid juhiseid ja rohkem teavet toidu säilimise kuupäevade kohta ning selles on poodnikel oma osa täita.

Kõige suurem süüdlane on aga ikkagi üksiktarbija. Peame endalt küsima, miks keedame toitu rohkem, kui jaksame ära süüa. Miks me ostame kolm kana kahe hinnaga, kui tegelikult oli vaja vaid ühte?

Kas meie ühisest mälust on kustunud eelmiste põlvkondade tarkused, kuidas targalt majandada - planeerida poeskäike ja kasutada toidu ülejäägid järgmisel päeval ära?

Me ei peagi üleöö muutuma täiuslikeks majapidajateks. Kuid väikesest mõttetööst ja mõõdukusest võiks abi olla. Olen päris kindel, et praeguse majanduskriisi ajal oleksid paljud väga õnnelikud, kui pere eelarvesse tekiks lisaruumi.

Kahjuks on väga vähesed aru saanud, kui palju toidu raiskamine tegelikult maksma läheb.

 Tootmine surve all

Kõikjal Euroopas, sageli rohujuure tasandil, on tekkinud mitmeid häid algatusi. Näiteks Ühendkuningriigis, kus toidu raiskamisest on saanud poliitiline küsimus, kujunes väga edukaks riiklik kampaania LoveFoodHateWaste (eesti k "Armasta toitu, vihka raiskamist").

Kaks aastat tagasi alanud kampaania on hinnanguliselt mõjutanud 1,8 miljonit inimest vähem toitu raiskama. Prügikasti jõudmisest on päästetud
137 000 tonni toitu, mis omakorda on säästnud 325 miljonit eurot Briti tarbijate raha.

Sellega on suudetud ära hoida  600 000 tonni kasvuhoonegaaside keskkonda pääsemine, mis on samaväärne New Yorgi-Tallinna edasi-tagasi lennu jooksul tekitatud 512 000 tonni CO2 heitkogusega. Seega mõjutab toidu säästlikum kasutamine nii eelarvet kui ka keskkonda.

On ka hulk eetilisi põhjusi, et tarbimishullusele vastu seista - eriti kui mõelda sellele, et maailma rahvaarv kasvab ja ulatub ÜRO andmeil 2050. aastaks 9 miljardini. See paneb toidutootmise tohutu surve alla.

Peame tootma rohkem, kuid väiksema keskkonnamõjuga. Põllumeestel tuleb hakata kasutama uusi kasvatusmeetodeid ja -tehnoloogiaid ning teadusuuringud ja innovatsioon on vaja põllumajandusettevõttes viia konkreetsete tulemusteni.

Kuid rohkem toitu toota ei ole ju mõtet, kui toiduahela ülemises otsas jätkub samal ajal tohutu ressursside raiskamine. See oleks sama, kui püüda energia-
varustuse probleeme lahendada üha uusi elektrijaamu ehitades, selle asemel et parandada majade isolatsiooni.

Enamik inimesi on mõistnud energia säästmise kasulikkust väiksemate elektriarvete ja vähema kasvuhoonegaaside koguse tekkimise kaudu. Toiduga on sama asi ja seepärast tuleks meil ka mahaläinud piima pärast nutta, eriti kui see on pahaks läinud.

Mariann Fischer Boel on Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Täna selgub aasta parim noorkokk
31. oktoober 2014 09:40
Täna selgub aasta parim noorkokk
Noorkokk 2013 võitjad. Vasakult Riho Sommer II koht (Haapsalu Kutsehariduskeskus), Margo Paluoja I koht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Kristiina Rauba III koht (Tartu Kutsehariduskeskus).
Täna toimub Tallinn Foodfestil kokanduseriala õpilaste kutsevõistlus Noorkokk 2014. Sel aastal püüdlevad parimaks noorkokaks 12 õpilast Eesti ametikoolidest.
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Teeme veinidega nalja
30. oktoober 2014 16:54
Teeme veinidega nalja
Igal aastal on Maalehe koduveinikonkursile laekunud ka erinevatest köögiviljadest pruulitud veine.
Veinitegu ei pea alati surmtõsine olema, natuke saab nalja ka teha, katsetades üllatavate toorainetega.
Komeet kihutas Marsist napilt mööda
Siding Springi ja Marsi kaksikportree nende lähedushetkel 19. oktoobril.
19. oktoobril lendas sabatäht Siding Spring Marsist mööda kolm korda lähemalt kui Maa ja Kuu vahemaa.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!
Kalev Pehme ei ole veel kaotanud lootust, et suudab taastada osalt varemeis oleva Linnaveski vesiveski.
Kunagist kuulsat Linnaveski vesiveskit taastada üritav Kalev Pehme kardab, et rajatav kalatrepp võtab temalt kivitöökoja rajamise võimaluse.
Piiril löödi lõpuks saag sisse (4)
30. oktoober 2014 11:03
Piiril löödi lõpuks saag sisse
29. oktoobril algasid tööd Eesti−Vene kontrolljoonel. Eesti Vabariigi piiriesindaja Aimar Köss (tagaplaanil) ja Piusa kordoni juht Valmar Hinno (esiplaanil) Misso vallas Kivora külas suhtlesid ka meediaga.
Riik astub samme Eesti−Vene kontrolljoonel. Nimelt tõi kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise lugu 5. septembri hommikul Miikse küla all muu hulgas selguse, et piiriga pole asjad sugugi nii, nagu peaks.