Metsanduslik ühistegevus 20 – mis saab edasi?

 (2)
                     
Metsanduslik ühistegevus 20 – mis saab edasi?
Toomas Lemming
Foto: Ingmar Muusikus

Täna möödub kakskümmend aastat metsandusliku ühistegevuse taastamisest Eestis (metsandusliku ühistegevuse alguseks Eestis peetakse 15.märtsi 1930.a., kui asutati Eesti Metsaühingute Liit).

24. aprillil 1992.a. kogunesid Sakus külma ilma ja tuisku trotsides Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kutsel üle seitsmekümne talumetsaomaniku ja õigusjärgse maaomaniku.  Eesmärgiks oli asutada talu- ehk peremetsaomanike huvide ja õiguste eest seismiseks ning metsandusliku ühistegevuse edendamiseks ja koordineerimiseks oma üleriigiline organisatsioon.

Asutamiskoosoleku põhilised ettevalmistajad olid suurte kogemustega teenekad metsandustegelased: pikaaegne riigimetsade majandamise juht ja sellel ajal ETKL-i metsanduskonsulent Leonard Polli ning kauaaegne Põllumajandusministeeriumi kolhoosi- ja sovhoosimetsade (ehk endiste põliste talumetsade) majandamise juht Heino Väljaots. Nad tundsid muret, et metsaomanikest talumeestel ei ole metsanduslikke teadmisi ja kogemusi, puudub ühistegevus ning talumetsaomanikel ei ole oma huvide ja õiguste eest seismise oma organisatsiooni.

Kokkutulnutest 39 aktiivsemat metsandusliku ühistegevuse vajadust tunnetanud talupidajat ja õigusjärgset maaomanikku kirjutasid samal päeval alla Eesti Talumetsa Liidu asutamisdokumentidele ning valisid 15 liikmelise volikogu (igast maakonnast üks esindaja) ja 8 liikmeline juhatuse. Edaspidi koostati kohalike metsaühistute asutamise toetamiseks vastav juhend, metsaühistu näidispõhikiri ja teised näidisdokumendid. Juhatus jagas tööülesanded ja maakonnad, kus käidi kohapeal ühistegevusalast selgitustööd tegemas. Juba 1992.aasta suvel asutati ka esimesed kohalikud metsaühistud. Metsaomanikele hakati korraldama nõu- ja õppepäevi ning välja andma metsanduslikke teabematerjale. Talumetsade majandamise edendamiseks algatati 1994.aastal parima talumetsamajandaja väljaselgitamiseks iga-aastane konkurss, mis on jätkunud kuni käesoleva ajani.

1994. aastaks oli Eesti Talumetsa Liiduga ühinenud ka palju neid metsaomanikke, kes ei elanud kohapeal talus, vaid linnas ning selleks ajaks oli moodustatud juba ka 15 metsaühistut. Seepärast otsustati 1994. aastal muuta organisatsiooni nime ning uueks üle eestilise ühistulise ülesehitusega liidu nimeks sai Eesti Erametsaliit (EEML). Nime muutusest hoolimata jäi organisatsiooni eesmärk samaks - talu(pere)metsaomanike huvide ja õiguste eest seismine ning metsandusliku ühistegevuse arendamine. 2011. aasta lõpuks oli EEML-i liikmeiks 34 kohalikku metsaomanike organisatsiooni umbes 3400 liikmega.

Kahjuks ei saa aga õnnitleda selle ümmarguse tähtpäeva puhul Eesti Erametsaliitu, kes küll põhikirja järgi nagu jätkaks Eesti Talumetsa Liidu tegevust. Ma küll vaikselt lootsin, et Eesti Erametsaliit ikka kannatab põhikirja muutmisega vähemalt 24.aprillini 2012.a., kuid seda ei juhtunud. Haapsalus 9 .detsembril 2011.a. toimunud EEML üldkoosolekul muudeti firmametsaomanike ettepanekul ja survel Eesti Erametsaliidu põhikirjalist eesmärki. Firmametsaomanike huvide eest seisjate häälteenamusega sai ühe hetkega peremetsaomanike esindusorganisatsioonist (ning huvide ja õiguste eest seisvast organisatsioonist) ka firmametsaomanike huvide ja õiguste eest seismise organisatsioon. Sellega loobus Eesti Erametsaliit võimalusest tähistada ka oma organisatsiooni 20-ndat juubelit.

Eesti Erametsaliit on alates 2001. aastast ka Rahvusvahelise Peremetsade Liidu, IFFA (International Family Forestry Alliance) liige. IFFA ühendab läbi riikide peremetsaomanike organisatsioonide üle 25 miljoni peremetsaomaniku maailmas. Sellest, et EEML ei ole enam Eesti peremetsaomanike esindusorganisatsioon on informeeritud ka IFFA juhatust. Otsuse EEML liikmelisuse sobivuse kohta peavad tegema juba nemad. Siin on ka mõttekoht ETKL-ile. Kas metsafirmasid ühendav ja esindav organisatsioon on ikka sobilik olema eesti talupidajate keskorganisatsiooni liige?

Aga võib-olla oligi õige, et 9. detsembril 2011.a. maskid ükskord maha visati. Oligi lõpuks aeg sikud lammastest eraldada, nagu ütles üks teenekas talunik ja metsaomanik hiljaaegu. Firmasid huvitab see, kuidas peremetsaomanikelt puit ja metsamaa võimalikult odavalt kätte saada ning pärast veel ühistute kaudu ka oma äririskide maandamiseks riigi poolt makstavaid toetusi taotleda. Peremetsaomanikel on jälle huvi oma müüdava puidu eest võimalikult kõrget ja õiglast hinda saada ning soov oma esivanemate poolt väljaostetud põliseid talumaid oma omanduses hoida. Kuid kumma huvide eest siis nüüd EEML seisab ja keda ühendab?

Teoreetiliselt on kaks lahendust: kas EEML taastab oma endise (enne 09.12.2011 olnud) staatuse või peavad pea 93 000 peremetsaomanikku moodustama omale uue esindusorganisatsiooni. Viimasel juhul aga arvatakse EEML IFFA-st (mille asutajaliige EEML on) ja ETKL-ist välja ning uus üleriigiline peremetsaomanike huvide ja õiguste eest seisev organisatsioon astub EEML-i asemele IFFA-sse ning ETKL-i. Peremetsaomanikel on vaja oma organisatsiooni, mis arvestaks ka rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtetega ning ühiskonna ees seisvate põhieesmärkidega. Eesti metsanduslik ühistegevus vajab ümberkujundamist ning ka kindlat rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtetest lähtuvat seadusandlikku raamistikku.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
3 Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Kõige tavalise­matest koduaia taimedest saab kokku sättida põneva laua­kaunistuse.
Üks kimp on värvikas ja hoogne nagu suvine saluut, teine aga võluvalt minimalistlik.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
“Noorkari saab suveks välja, loomad on rahul ja rohumaade pidamine meie loodusele hoopis keskkonnasõbralikum kui oleks intensiivne viljakasvatus,” toob Paistevälja OÜ esimees Meelis Mändla esile.
Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla on ühtaegu ka Järva-Jaani vallavolikogu esimees, juhtides piirkonna elu mitmel tasandil korraga.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib  Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Tartumaa viljakasvataja Kaino Lopp (vasakul) pärib Syngenta esindajalt Kaupo Suigult, miks tänavu põllul pritsimiskahjustused tekkisid.
Kuigi viljapõllud näevad head välja, võib saak jääda ebaühtlaseks külmast tingitud pritsimiskahjustuste tõttu. Soojade saabudes asusid tegevusse röövikud.
Viljandi Folgi esimene päev 2014
Pilt on illustreeriv
Lüpsjad varem pensionile?
2. juuli 2015 05:15
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Rita Mandel leiab, et lüpsjad võiks küll varem pensionile saada, sest uneaja vähesusest tingitud väsimus hakkab tervise peale.
Ajal mil pensioniiga aastatega vaid tõuseb, võiks raske lüpsjatöö tegijad siiski varem pensionile saada,
leiab ühes Põlvamaa talulaudas lüpsjana leiba teeniv Rita Mandel.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Tammekäära talu agronoomist perepoeg Jaak Soosaar kasvatab põlduba teist aastat. Kui mullu kasvas põlduba 540-l, siis tänavu laiub see kultuur 650 hektaril.
Kui raps jõudis kunagi Eestisse rahakultuurina, siis põldoa juurutajad tõstavad esile keskkonnahoidu: muldade rikastamist ja lämmastiku sidumist. Põlduba peetakse heaks eelviljaks ja loomasöödaks.
Kes närib maasikalehti?
2. juuli 2015 05:00