muusik ja mänedžer
Nagu elus ikka, oleneb ju kõik ühe või teise asja eesmärgist ja eesmärgistatusest. Loomulikult on rahva hääl oluline juhul, kui seda kuulda võetakse ja sellest ka midagi reaalselt muutub.
Kui me vaatame Tallinna ühistranspordi ümber toimuvat, siis on ju tegu kõige ehtsama demagoogialõksuga, kus vaikimisi peitub esitatud küsimuses etteantud vastus. Gallup on sageli üks lihtsamaid vahendeid näilise demokraatia tunde tekitamisel manipulatiivsetel eesmärkidel juba ette otsustatud küsimustes.
Kadri Simson
rahvasaadik
Minu arvates on hea, kui inimesed omavad eri eluvaldkondade kohta seisukohti. Veel parem on, kui inimestel on võimalus neid seisukohti väljendada, ja küsitlused just sellist võimalust pakuvadki.
Eestis lähtuvad valitsejad liiga sageli sellisest arusaamast, et otsused peavadki olema ebameeldivad ja rasked, sest ega neid tehta populaarsuse nimel.
Mitmes vanas demokraatias tehakse enne iga kaaluka otsuse algatamist intervjuu fookusgrupiga, kus saadakse aru, millised on tavakodanike hoiakud. Et Eestis küsitlustesse sageli liiga üleolevalt suhtutakse, meenutab soovi matkata, aga ilma maakaardita.
Avo Samarüütel
aasta põllumees 2011
Eks neid küsitlusi ja gallupeid peab ikka koostama, et anda ühiskonnale mingigi hinnang. Teatud suunad – kokkuvõtted, mis momendil tehtud, tulevad sealt välja. Või tulevikuvisioon – kust me tuleme, kuhu oleme teel.
Aga väga sügavat sisu ei saa neil küsitlustel ka olla – kui näiteks nüüd sellest Tallinna viimasest küsitlusest rääkida. Kas oled Tallinnast või Harjumaalt, kuidas seal vahet teha, üks maksumaksja raha kõik ...
Ainar Ruussaar
ajakirjanik
Minu jaoks sõltub küsitluse ja gallupi usaldusväärsus eelkõige sotsioloogilisest valimist.
Internetiküsitlused ei ole kindlasti usaldusväärsed, kõige usaldusväärsemad on piisavalt laia valimiga intervjuude vormis ehk “ukselt uksele” tehtud küsitlused, mida korraldavad mainekad uuringufirmad. Üsna usaldusväärsed on ka uue tehnoloogia abil koostatud uuringud (näiteks telemõõdikud).
Vägagi usaldusväärsed on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide nn pingeread (meediavabadus, vaesus, keskmine palk, korruptsioonitaju, jalgpalli edetabel), mille puhul analüüsitakse konkreetseid statistilisi arve, võetakse arvesse eri kaasuseid ja tehakse intervjuusid.
Demagoogialõkse on kaks ja need on väga lihtsad. Esiteks, nutikalt koostatud küsimuse abil on võimalik saada soovitud tulemust.
Ning teiseks on võimalik “müüa” sotsioloogilisele tegelikkusele mittevastavat küsimustikku ja vastuseid justkui argumenti (raadio- ja telesaated harrastavad seda, aga ka online’id).
Hans Kruusamägi
vilja- ja kalakasvataja
Ma ei arva neist midagi, sinna juhtub alati teatud kontingent, kellelt küsitakse – see ei anna õiget vastust või tulemust.
Minu käest pole sääraste asjade tarvis otse kunagi küsitud. Need tulemused on ju sellised, vahel näidatakse mõnd erakonda mingis valguses ...
Ma ei usu seda, kui ma meediast kuulen, et ühe või teise reiting on selline.
Kui mingi otsus mõjutab suurt rahvamassi, siis äkki on vaja küsitlust, aga kui tegevus on põhjendatud, normaalsed ametnikud teevad – siis ise vastutavad.
Mis sellest välja tuleb, kui vallavanem hakkab iga otsuse kohta rahvalt küsima – paras tsirkus!
