Lutsu külavanem
See jaanieelne nädal tervikuna on päris toimekas. Nimelt olen seotud suveteatriga ja osalen külamuusikalis “Suveöö ilmsi”, mis etendub Räpina vallas Pääsnal. Esietendus oli 18. juunil ja viimane etendus on just jaanilaupäeva õhtul.
Sealt kiirustangi Lutsu külaplatsile, kus toimub Lutsu küla jaanituli. Külaga peame ühist jaaniõhtut nüüd juba seitsmendat korda. Meil on välja kujunenud oma traditsioonilised mängud ja võistlused. Üks põnevamaid on ehk ümber tiigi jooks. Kes soovib, saab joosta võidu peale, kus auhinna pälvivad parim naine, mees, tüdruk ja poiss. Lisaks veel ka tublimad seeniorid.
Kes aga joosta ei jaksa, teeb väikese matka niisama jalutades. Kord on selline, et kõik peavad distantsi läbima, muidu ta õige tuleline ei ole.
Laua katame ise. Iga pere, kes tulele tuleb, võtab kaasa piknikukorvi ja nendest kaasatoodud toitudest-jookidest kaetakse laud. Meil on kombeks, et kõik saavad kõigest osa.
Traditsioon on ka see, et jaanilõke süüdatakse võidutulest, mille toob kohale valla esindaja.
Kui võõras tahab meie peost osa saada, peab tal olema nii-öelda käpp sees. Et on keegi väga hea sõber või sugulane, kes ta peole kaasa kutsub. Nii ongi, et külas, kus veidi üle poolesaja elaniku, koguneb tulele sadakond inimest.
Samuti ei ole me kunagi väljastpoolt kutsunud mõnda bändi ega muusikut, sest väärt pilli- ja laulumehi on külas õige mitu.
Ka järgmist päeva ei jorutata niisama maha − keskpäevast algab võrkpallimäng, mis kõigil kondid virgeks ja pea klaariks lööb.
Thule Lee
Leesoja nõid
Mina pean tavaliselt pööripäeva, jaanipäev on sümboolne, seotud pööripäevaga. Nii et suvise pööripäeva rituaalidega alustame juba 20. juuni õhtul. Leesojale sõidab üle Eesti kokku paarkümmend naist, et osaleda pööripäevaga seotud riitustel. Näiteks kasteses rohus püherdamine annab väge ja jõudu, seda võib korrata kolmel järjestikusel õhtul. 22. juunil viime läbi naiste pudrukeetmise rituaali. See on väga vana komme, et naised keedavad putru, laulavad ja loitsivad, kuni puder pehmeks on keenud. Hiljem viiakse seda ka koju meestele.
Jaaniõhtul teeme naistega seitsmest taimest väepärja, kuhu pannakse ka seitse salasoovi sisse ning pärg riputatakse magamistuppa lootuses, et soovid aasta jooksul täide lähevad.
Leesojal on kombeks pööripäeval üle lõkke hüpata. See on seotud ussirituaaliga. Inimesed võtavad kätest kinni, liiguvad vingerdades ja loitsusid lausudes ümber lõkke, kuhu on pandud kuusk, juured ülespidi. Kui kuusk on põlenud ja ümber kukub, siis selle järgi, millisesse ilmakaarde ta kukub, ennustatakse suve.
Kombeks on, et ühtegi toitu metsast ära ei viida, vaid jäetakse lindudele-loomadele.
Mare Kabel
Järvamaa õpetaja
Suuri plaane meil jaaniõhtuks ei ole ja peole ei lähe. Eelistame kodus omakeskis olla, lapselaps on ka veel liiga pisike, et midagi suuremat ette võtta. Lõkkematerjal on siiski juba kogutud ja neli last oma peredega tulevad külla. Eks vaatame, kuidas õhtu kujuneb, sest võib juhtuda, et noortel on ikka omad peoplaanid ka. Lõke on meie hoovis kindlasti.
