“Eesti otsib superstaari” viienda hooaja võitja

Ootan uuelt aastalt muidugi võimalust, mis nüüd ka tekkis − seoses superstaarisaate võiduga. Võimalust hea muusika tegemisega tegelda. Üldse: ootan head muusika-aastat. Nii endale kui kogu maailma muusikale.

REIN RAUD

kirjanik, japanist

Nagu ikka, on plaane rohkem, kui tõenäoliselt teoks teha õnnestub ja kõigist ei tahakski enne rääkida, kui need konkreetsemat kuju võtma hakkavad. Aga mõni raamat võiks ikka jälle kaante vahele jõuda.

Hea meelega veedan nii palju aega kui võimalik maakodus Käsmus, kus saab metsajalutuskäike ja raamatulugemist-kirjutamist mõistlikes proportsioonides vaheldada.

Laiemalt ringi vaadates ootaksin alanud aastalt paljude mullu välja käidud lubaduste realiseerumist ning ühtlasi ka seda, et poliitiline aktiivsus, mis Eestis pikale unisele ajale järgnes, kuskile ära ei sumbuks.

Loodaksin sedagi, et väidetav majanduse elavnemine suurema hulga inimeste elus kuidagi märgata oleks ning et peatuks Eestist lahkuv majanduspagulaste voor. Ja et pigem tahaksid end võõrsil tõestanud inimesed tulla siia tagasi ning ka kodumaa arengusse panustada. Saan muidugi aru, et kõik lootused ei täitu, aga lootma peab ju sellegipoolest.

ÜLLE MADISE

Tartu Ülikooli riigiõiguse professor

Eesti põhiseadusele ja Eesti riigi eesmärkidele mõeldes sooviksin, et alanud aastal muutuks Eesti ühiskond kokkuhoidvamaks ja tugevamaks; et igal inimesel oleks tunne, et temast hoolitakse ja et ta oleks ise hooliv.

Selleks on vaja paremat valitsemise kultuuri ja otstarbekamat riigikorraldust, aga ka üldist usku, et Eestis on mõtet elada ja töötada, et Eestis saab elada õnnelikult. Eks see ole suur küsimus, kuidas teha nii, et igaühel oleks võimalik elada oma elu parimal võimalikul moel, olla omaenese parim versioon.

Ootaksin rohkem kaastundlikkust, võimet end siiralt mõelda teise inimese nahka. Just selline lähenemisviis võiks parandada mitte ainult omavahelisi suhteid tööl, koolis ja kodus, vaid ka kõrgete ametnike suhtumist rahvasse.

Kui on alust uskuda, et räägitakse ausat ja loogilist juttu, paraneb ka rahva suhtumine oma esindajaisse. Ülekohtuselt ei tohiks kedagi arvustada. Vaja oleks rohkem põhistatud ettepanekuid, kuidas Eestit paremaks muuta.

Lihtne on öelda, mis ei meeldi, aga olulisem on öelda, mis meeldiks ja kuidas seda saavutada. Linna- ja vallavolikogu valimiste eel on paras aeg mõelda, mida oma linnas või vallas ühisel nõul ja jõul korda saata.

Loodetavasti ei moondu kohalikud valimised taas kord üleriigiliseks mõõduvõtmiseks, kus kohalike valimiste tegelik sisu – otsus ühise maksudest kogunenud raha parima kasutuse üle omaenda kogukonnas – jääb müüginippide, valetamise ja hämamise varju.

AIN KALLIS

klimatoloog

Olen Tammsaare-usku. Sestap võtsin jõulude ajal kätte tema “Valitud artiklid” ja otsisin lahkuva aasta kohta tähendamissõnu.

Globaalselt tekitas kõige rohkem elevust muidugi maailma lõpp. Palju kordi helistati Tartu observatooriumi ning usutleti, kas või mis ikkagi juhtub. Üks naine isegi kolmel korral – äkki olukord muutub.

Eesti venekeelse kogukonna tegid ärevaks naaberriigi kõige tuntuma astroloogi Pavel Globa ennustused – Eesti ei näe uut aastat! Ja seda mitmel korral.

Sada aastat tagasi kirjutas Anton Hansen Tammsaare: “Vaadelgem meie viimsepäeva kuulutajaid: kui kusagil meie seas veel tõsist usku leidub, siis ainult seal. /.../ “Haritud” maailm vajab tänapäev horoskoopi, astroloogi, hiromanti, selgeltnägijat, “ilmakuulsat” tõeprohvetit, kes ei toimiks enam teaduslikult, vaid saladuslikult.”

Miks ei võiks meie uuel aastal suhtuda kõigesse taolisse terve talupojamõistusega.