Millal viimati teatris käisite?
TERJE LUIK
endine telerežissöör
Elan ju maal, mistõttu väga tihti linna teatrisse ei satu. Tegelikult nii väga ei kipu ka, sest kardan pettuda.
Loomulikult olen näinud väga häid lavastusi, eelkõige just linnateatris. Aga üldiselt olen hakanud teatrikülastusse viimastel aastatel suhtuma kerge ettevaatusega − ei taha mitte kõige paremini lavastatud tükke vaadata. Tahan öelda, et kuna olen pikki aastaid olnud väga lähedalt seotud teatri ja filmiga, siis tean, mida tahan näha.
Kahjuks on maale esinema tulnud näitetruppide mängul üsna sageli haltuura maik küljes. Tahaks, et kultuurirahvas arvestaks tõsiasjaga: maal elab palju intelligentseid inimesi, kes mõistavad väga hästi vahet teha heal ja halval kunstil. Rahvas võib ju plaksutada, kuid teeb seda lihtsalt viisakusest.
Tegelikult ei tohiks üldse vahet teha, kas mängitakse maa- või linnapublikule – meid on ju nii vähe!
Möödunud nädalavahetusel käisin Estonias, kus toimus Georg Otsa sünniaastapäevale pühendatud pidulik kontsert. Olin ebameeldivalt üllatunud, et rahanappus andis sellise esindusürituse korraldamisel pea igal sammul tunda.
MART NORMET
ETV meelelahutustoimetuse juht
Mina käin sageli teatris. Olen sellisest perest pärit, kogu mu senine elu on väga tihedalt teatriga seotud.
Minu lemmikteatrid on Von Krahl ja NO99.
Klassikalise teatri sügavaimad emotsioonid on seotud mu isa Ingo Normeti lavastatud “Brandiga” VAT Teatris. Sinna on väga raske pileteid saada, sest rahvusraamatukogu saal, kus lavastust mängitakse, mahutab vaid 80 kohta. Selles Henrik Ibseni värssdraamas teeb üle hulga aja kaasa ka mu ema Tiia Kriisa. Meeldib Ivo Uukkivi etteaste. Sigrid Toominga ja Paul-Eerik Rummo tõlge on väga hea.
Von Krahli “Budapest” kuulub samuti mu viimase aja parimate lavastuste hulka. Teatri NO99 lavastus “Mu naine vihastas” oli ka hea.
Paar päeva tagasi olin Milano La Scalas vaatamas “Carmenit”. Peaosa laulis Läti suur staar. Publik lavastusega rahule ei jäänud, näitas seda välja sellega, et korraldas nii mõnegi osatäitja, ka dirigendi etteaste järel vilekontserdi.
26. märtsiks on mul pilet Tallinna Linnateatrisse.
KRISTA KEEDUS
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja
Viimati käisin teatris eelmise aasta lõpus, aga tänavu ei olegi kordagi teatrisse jõudnud. See on minu puhul küll suhteliselt tavapäratu, harilikult ikka üle paari kuu vahele ei jää. Minu n-ö koduteater on siinsamas lähedal asuv Rakvere teater, siinsed lavastused proovin üldjuhul kõik ära vaadata.
Mulle väga meeldivad Rakvere Teatri väikese saali etendused, kus laval toimuv on lausa käeulatuses. Ja siin on ka suurepäraseid lavastusi: “Oscar ja Roosamamma – kirjad Jumalale”, “Leping”.
Käiksin teatris rohkem, kui seda ei peaks nii pikalt ette kavandama. Nüüd on plaanis aprilli keskel “Sügise unenägu” linnateatris ja need piletid on ka juba ammu ostetud. Õnneks on aeg-ajalt võimalik teha kiireid otsuseid, ja ei välista üldse, et jõuan ka enne seda midagi vaatama.
