Avastuse tegi võimalikuks CERNis asuv maailma võimsaim elementaarosakeste kiirendi – suur hadronite põrgati (LHC). 

Maa all 27 km pikkuses kiirendirõngas vastassuunas liikuvatele prootonikimpudele antakse ülisuur energia ja lastakse neil kindlates punktides põrkuda.

Põrgetes tekkivaid osakeste omadusi mõõdavad suured osakestedetektorid.

Kui kaks suure energiaga osakest kokku põrkavad, võivad põrkes tekkivad osakesed olla kokku põrganud osakestest märksa raskemad. 

See võimalus tuleneb Albert Einsteini kuulsast valemist E = mc2, mis seob massi ja energiat. Osakestefüüsikutel on mugavam mõõta massi energiaühikutes. Sobivad mõõtühikud on gigaelektronvolt (GeV) – miljard elektronvolti, ja teraelektronvolt (TeV) ehk 1000 GeV.