Poliitikud, ärge rääkige niivõrd palju õpetajate palgatõusudest, vaid tõstke palk õiglasele tasemele! Alatine jutt palkadest jätab rahvale pettekujutluse meist kui täitmatutest ja ahnetest kodanikest. Tegelikult saavad õpetajad alla keskmise palga.

Ettepanekud: õpetaja palk olgu 1,5 riigi keskmist ja kõigile koolidele pikapäevakooli programm.

Mõni aasta tagasi sai 50–60 kooli üle Eesti pilootprojekti raames pikapäevakooli programmi proovida. See koosnes kahest osast — ühelt poolt koolitükkide lahendamine ja teisalt huviringides osalemine, lisaks said lapsed ka süüa ning kella seitsme ajal õhtul organiseeris omavalitsus nende kojuveo.

Vanematel oli süda rahul, et lapsed olid söönud ja õhtuks ka kodused ülesanded tehtud. Masu tulles jäi see programm kahjuks rahapuudusel katki.

Üldharidus peaks olema riiklikult koordineeritud nagu riigikaitse, tervishoid ja sisejulgeolek, et oleksid ühtsed reeglid ja rahastamine. Praegu üritatakse koole ka kohalikul tasandil juhtida, kuid tihti pole otsustajad koolide osas spetsialistid. Majanduslik ja huvihariduslik pool oleneb palju sellest, kas vallal on või ei ole raha.

Are Selge, maaülikooli õppejõud

Rahvas tegi oma erakondliku eelistuse valdavalt teie lubaduste põhjal. Nüüd on aeg neid ka ellu viia. Vähem erakondade ja ka riigikogulaste vahelisi tülitsemisi ning enam konstruktiivset koostööd. Olgem avatud ja valmis ka kompromissideks.

Ettepanekud:

- taastada ülikoolide masueelne rahastamistase ja tagada jätkuv eelarvekasv, mis võimaldaks kõrgharidusstrateegia elluviimise;

- võimaldada riikliku koolitustellimuse suurendamist doktoriõppes ja jätkata eestikeelse kõrghariduse toetamist;

- enam hoida ja arendada Eesti maaelu ja maamajandust. Algatada selleteemalisi debatte (maa)ettevõtjate ja teadlastega, et vastu võetavad maaelu mõjutavad otsused soodustaks ja mitte ei pärsiks elu Eesti maapiirkondades.

Märt Perv, Sõmerpalu valla Vana-Hansi talu peremees

Uus Riigikogu peaks senisest enam toetama maaelu, lastega peresid ja parandama tervishoiusüsteemi. Kuhugi ei kõlba arstile pääsemise pikad järjekorrad, ka peaks hambaravi olema osalt tasuta, nagu see vahepeal oli.

Mõistlikum peaks olema ka teede rahastamine. Praegu kulub valdadel kogu teeraha lumetõrjele ja suvel pole millegi eest enam teid remontida ega
hooldada.

Põllumehena ootan nii-öelda halva ilma seadust. Tolle võiks tõesti kohe seadusena vastu võtta. Näiteks eelmisel aastal olid mul viljahinnad fikseeritud, kuid vihmade ja tormide järel hävis praktiliselt 90% saagist. Mu meelest võiks erakordseid ilmatingimusi kui vääramatut jõudu arvestada ning me saaksime sellistel puhkudel lepinguist kokkuostjatega lahti ütelda.

Mulle lähedal Võrus on näiteks ilmajaam olemas ja ilmanähtused kontrollitavad. Seda seadust saaks kasutada, kui santide ilmade tõttu on saagikus tunduvalt vähenenud. Kui mõni soovitab kindlustuse poole pöörduda, siis seda ei jaksa paljud põllumehed kasutada, sest kindlustusmaksetest ei käi jõud üle.

Aili Laasner, Rapla maakonnahaigla ülemarst

Minu suurimaid ootusi on, et inimesed, kes tervishoiu üle otsustavad, mõistaksid seda teemat. Ka riigikogulased peaksid tegema kodutööd, end kurssi viima.

Kui me ei saa probleemidest ühtviisi aru, ei saa tulemust loota ja õige mõistmine ei sünni kindlasti vaid Tallinnas kabinetilaudade taga. Maakondadest pärit riigikogulased võiksid selgeks teha oma maakonna võtmeasutused, kellega kontakti hoida ja
suhelda. Sotsiaalvaldkonna üks selline võtmeasutus on haigla.

Valimiseelsetel kohtumistel märkasin, et rõhutati haiguste ennetamist. See on kahtlemata vajalik, aga ainult sellele loota ei saa. Tähtis on ka ravi ja neid kaht poolt tuleks ühtviisi arendada.

Alustavale Riigikogule tahaksin esitada ka küsimuse tervishoiuteenuste hindade kohta, mida vahepealsetel rasketel aegadel viis protsenti kärbiti. Kui varasemad hinnad olid õiged, tähendab see, et midagi on jäänud nüüd kärpe tõttu tegemata. Kas tervishoid saab selle raha tagasi?

Olen kuulnud, kuidas poliitikud ütlevad, et kui majandusel läheb hästi, tuleb ka sotsiaalvaldkond järele. Minu arvates ei ole selline lähenemine tulemuslik. Kui tähtsustame ainult majandust, võib juhtuda, et kümne aasta pärast pole meil enam inimesi, kellega majandust edendada.

Linda Pärnpuu, raamatupidaja, konsulent

Et olen maainimene, ootan uuelt Riigikogult, et linnainimesed rohkem maa poole
vaataks.

Tahaksin, et riigikogulased ei arvaks nii, nagu minule on kord üks Riigikogu saadik öelnud: maale jäävadki ainult lollid, laisad jne inimesed.

Minu arvates tuleks hoopis rohkem mõtelda ka haridusele ja lastele. Poliitikud ei peaks viima maalt koole ära ja lugema laste päid, selle asemel et vaadata laste hinge.

Meile seletatakse, et maakooli pidada on ebarentaabel ja lapsed tuleks viia linna kool-kombinaatidesse.

Kui tegu on inimestega, ei tohi rentaablus olla ainuke argument, laste pealt ei tohi raha kokku hoida.

Väikesed koolid kasvatavad lapsi paremini kui suured ja seal hoolitakse neist rohkem. Võib-olla tuleks hoopis linnakoolidest lapsed maale tuua.

Ootame näiteks praegustelt poistelt, et neist saaksid tugevad eesti mehed, kes meid kaitsevad ja tulevikus Eestit edasi viiks, aga miks me ei mõtle neile praegu!

Üldiselt on Läänemaal, kus ma elan, hästi läinud, et meie maavanem Neeme Suur on ka Riigikokku valitud. Ta tegi siin väga korralikku tööd.

Urmas Rahnel, ettevõtja

Metsaomanikuna soovin, et metsanduspoliitika püsiks stabiilsena. On väga hea, et riik panustab toetusraha metsade uuendamisse ja hooldamisse, seda osa võiks veelgi suurendada.

Soovin, et uus Riigikogu tegeleks maa- ja metsaomanike küsimustega tõsisemalt. Näiteks metsaveoautode kaalu küsimus, mis mõjutab kõiki Eesti metsaomanikke. Naaberriikides on asi konstruktiivselt lahendatud, aga meil vaadatakse seda kui tülikat ja mitteolulist probleemi. Seni pole vaevutud sellega tõsiselt tegelema.

Soovin, et maaomanikud saaksid oma põhiseaduslikud õigused kaitstud ka uues jahiseaduses, mille eelnõu tegemine keskkonnaministeeriumis käsil on. Igal maal on omanik ja temaga tuleb kokku leppida, kui on tahtmist seal jahti pidada või muul viisil toimetada.

Kristel Habakukk, Mulgi Kultuuri Instituudi tegevjuht

Ärge unustage, et tulete rahva seast. Pidage meeles, et iga otsuse taga on inimesed, mitte lihtsalt arvud paberil. Ma ei usugi, et täidetakse need lubadused, mis enne valimisi välja käidi, see oleks ebareaalne.

Riigikogult ootan, et Eesti riik hakkaks mõtlema ka ääremaadele ja korrastaks ning täiustaks regionaalpoliitikat. Et inimestel, kes elavad vähem­atraktiivsetes piirkondades, oleks võimalik seal endale töökoht luua.

Alternatiivsed toetusprogrammid, mis pakuvad võimalusi vaba aja sisustamiseks, on toredad, aga ei hoia inimesi maal kinni.

Riik võiks tegelda majandusega ja mitte liigitada väikeettevõteteks kõiki neid, kus on
1–500 töötajat. Suhtumine väike­ettevõtlusesse on praegu vale ja enamik investeeringutoetusi on suunatud suurtele ettevõtetele.

Efektiivsemalt tuleks toetada neid, kes alles alustavad.

Aivar Niinemägi, LEADERi tegevusgrupi juht Lääne-Virumaal

Ootan, et uus Riigikogu väärtustaks kohalike LEADERi tegevusgruppide tööd maaelu arendamisel, sest meist on kujunemas arvestatav jõud maa- ja külaelu edendamisel. Soovime kaasa rääkida nii haldusaruteludes kui regionaalarengu küsimustes.

Riigikogu peab väärtustama kohalikku toitu, kohalikku tootmist ja tootjat. Siin minnakse nõudmistega kohati liiale. Ootan, et toimiks terve mõistus ja väikeettevõtteid liiga karmide nõudmistega kinni ei pandaks.

Kui üks ettevõte on piirkonnale sotsiaalselt vajalik, siis on ametnike kohus liiga rangeid nõudeid leevendada, et mitte hävitada maapiirkonnale vajalikke kohalikke teenuseid — see on Euroopa Liidus kehtiv regulatsioon.

Meil aga nõuavad ametnikud tihtipeale täie rangusega kõigi nõuete maksimaalset täitmist ega suuda mõista, et seetõttu võib kaduda külast ainus pood, söökla, taluturg või ette-
võtja.

Ei pea neid reegleid nii karmilt ühes väikeses külakohas taga ajama! Samas suuri ohuallikaid ei kontrolli Eestis keegi — näiteks mis mürke sisaldab Argentina külmutatud liha.

LEADERi grupid soovivad kohaliku toidu toetamise kaudu kindlasti tõsiselt kaasa lüüa.

Kristi Terep, 3aastase Karli ja 5aastase Maria ema

Riigijuhtimises meeldib mulle stabiilsus, avatus ja kindlustunne, et minu pere, kodu ja loodus on kaitstud, ning mis peamine, et ma tahan ja saan olla eestlane.

Praegustes majandustingimustes ei poolda ma lastetoetuste tõstmist, küll aga seniste toetuste maksmise jätkamist. Häirib lasteaiakohtade vähesus. Enesestmõistetav oleks, et ühe pere lapsed saaksid käia ühes ja samas lasteaias.

Ma loodan südamest, et lisaks kõrgharidusele muutub ka kutseharidus noorte seas populaarsemaks, andes nii noortele reaalsed oskused, mille abil leida endale meelepärane ja tasuv töö või alustada nende oskuste pealt hoopis ise ettevõtlusega.

Jüri Kusmin, talumuuseumi töötaja

Tahaksin, et uus Riigikogu töötaks nii, et poleks põhjust arvata, nagu oldaks seal peamiselt raha teenimise eesmärgil. Seni on jäänud mulje, et rahanumber ja käetõstmine on kõige tähtsamad. Aatelisi inimesi, kes tõepoolest rahva heaolu eest seisaks, kas pole üldse või on neid seal olnud väga vähe.

Tahaksin, et koalitsioon ja opositsioon rohkem koostööd teeks, et võimulolijad opositsiooni arukaid ettepanekuid arvestaks. Seni on käinud nii, et kui koalitsioon neid häid ettepanekuid kuidagimoodi enda nimele kirjutada ei saa, jäetakse need lihtsalt kõrvale. See, mis erakond on parasjagu ettepanekute taga, ei peaks aga üldse tähtis olema. Kõige tähtsam on ikkagi asja sisu.

Loodan veel arukamat kultuuriministrit, kes oskaks lugu pidada maal tegutsevatest muuseumidest. Eesti Rahva Muuseumi ehitamine on tähtis, aga see ei tohiks käia väikeste muuseumide kaotamise arvelt.

See, mis muuseumidega 2009. aasta sügisel pihta hakkas, kui tuli ühendmuuseumide idee, on ikka väga suur jama. Nii palju väärikaid inimesi on lihtsalt kõrvale visatud!