Mis soosib majanduses ebaeetilisust?
Tahaks siiski vastu vaielda ja rõhutada, et eetikal on selles valdkonnas tähtis osa täita. Majandussuhete eetika alustaladeks on ausus ja õiglus.
Kuigi ausus on Eesti kultuuriruumis kõrgelt hinnatud väärtus, võime ometi kohata enda ümber palju valskust ja ebaausust. Me vaistlikult küll teame, mida tähendab ebaausus inimsuhetes, kuid mida tähendab ebaausus töö- ja ärisuhetes?
Mis soosib ebaausust
Organisatsioonis võib ilmneda mitut liiki ebaausat käitumist. Näiteks ettevõtte vahendite omakasupüüdlik kasutamine, hilinemine, töö aeglustamine, töövahendite kahjustamine, hoolimatus, tööaja kuritarvitamine jpm.
Neid ilminguid on ilmselt paljud kõrvalt näinud, aga mõnikord tahtlikult või tahtmatult vastavates situatsioonides osalised olnud.
Teadlased on püüdnud välja selgitada, millised tegurid soosivad ebaeetiliste otsuste tegemist ja ebaausat käitumist. Ühest vastust anda on keeruline. Siiski võib välja tuua kolm tegurite rühma, mis meie valikuid mõjutavad.
Rutiinsete otsuste osakaal eri ametites on erinev. See tähendab, et iga situatsiooni puhul kaalub inimene kas teadlikult või alateadlikult mitmesuguseid alternatiive.
Näiteks olukorras, kus otsuse negatiivne mõju ilmneb küllaltki kiiresti, tehakse pigem ausaid valikuid. Samas nende juhtumite puhul, kus mõju ilmneb alles aastate pärast või kus seost otsustaja isikuga on keeruline tuvastada, võib kiusatus ebaeetiliseks käitumiseks olla suurem.
Seetõttu ei tunnetata alati, et looduskeskkonna egoistlik ekspluateerimine mõjutab tulevasi põlvkondi või eiratakse hügieeninõudeid, sest puudub vahetu kontakt ning tunnetus, keda see tegu võib märkimisväärselt kahjustada.
Kuna otsustajaks on siiski inimene (vahel ka inimeste grupp), sõltub valikute tegemine eelkõige otsuse langetaja arusaamast, mis on õige, mis väär. Ja kui ettevõtte juht on ebaeetiline, siis mis annab meile alust arvata, et selle ettevõtte töötajad peaksid teistmoodi käituma?
Kui juhid näitavad eeskuju eetiliste printsiipide järgmisel, siis on võimalik, et neid võetakse ka majandussuhetes arvesse. Väärtuspõhises juhtimises on juhi käitumine erilise tähelepanu all ning tema sõnade ja tegude lahknemisel võib organisatsioonile olla halvav mõju.
Kui keskenduda ettevõttes toimuvale, siis ärieetika selgitab, kuidas inimesed lahendavad tööl vastukäivate huvidega konflikte. See tõstab tähelepanu keskpunkti nii juhtimise kui võimu ja vastutuse teema.
Võim ja vastutus on küll omavahel tihedalt seotud, kuid samas ka vastuolulised nähtused. Omades võimu, võib (nii tahtlikult kui ka tahtmatult) oma tegevusega või tegevusetusega põhjustada ka kriisi organisatsioonis. Vastutustundlikult juhilt eeldatakse, et ta ei rakenda oma võimu organisatsiooni hukutamiseks.
Igal juhul on tähtis, et ettevõtte tulemused oleksid kooskõlas sellega, mida oluliseks peetakse.
Tavapäraselt eeldame, et meie tegevuse tulem on positiivne. Kui aga peaks juhtuma midagi ebameeldivat, siis oleks eetiline, et ilmnenud tagajärgede eest ollakse valmis ka vastutama.
Ausa äritegevuse juurde kuulub ka teatud protseduuride järgimine (lepingute ja seaduste täitmine, huvide konflikti vältimine, huvigruppide võrdne kohtlemine). Nende, esmapilgul elementaarsete tõdede ülekordamine ei ole siiski liiast.
Näiteks majandusbuumi ajal polnud ehitussektoris harvad juhud, kus sõlmitud kokkulepetest taganeti kergekäeliselt, kuna keegi teine pakkus tellimusi, mis tõotasid suuremat ja kiiremat kasumit.
Kuivõrd jätkusuutlik selline tegevus oli ning kas seesugused ettevõtted on kestma jäänud ja olnud edaspidi usaldusväärsed äripartnerid, on keeruline öelda.
Siiski on alust arvata, et väikeses Eestis võib selline äripraktika saada ettevõttele hukatuslikuks.
Kaasaegses ärimaailmas väärtustatakse üha enam ka huvigruppidega arvestamist. Huvigruppidena ei käsitleta üksnes neid osapooli, kellega ettevõte otseselt seotud on (omanikud, tarbijad, töötajad jt), vaid ka näiteks kohalikku kogukonda ja ühiskonda tervikuna.
Jätkusuutlik saab olla vaid selle ettevõtte tegevus, kes on saanud oma huvigruppide heakskiidu ja n-ö moraalse loa tegutsemiseks.
Milline strateegia valida?
Ettevõte, kes ei austa oma tarbijate põhiõigusi, ei saa tegutseda kaua probleemideta. Ettevõte, kes ei järgi ausa konkurentsi reegleid, satub samuti varem või hiljem probleemidesse. Ettevõte, kes ei kohtle oma töötajaid ausalt, jääb varem või hiljem ilma oma parimast personalist.
Seega, eetiline käitumine – kuigi lühiajalises perspektiivis on mõnikord kulukam kui ebaeetiline – on pikas perspektiivis ettevõttele siiski kasulikum strateegia.
Ausus ja õiglus on organisatsioonis kogu aeg kaalukausi ühel poolel ja teisel selle vastandid ehk piltlikult öeldes, oma töises tegevuses peavad inimesed üsna sageli lahendama eetilisi dilemmasid ning kriitilistes olukordades on eetiliste printsiipide roll isegi suurem ja nähtavam kui tavaolukordades.
Majandussuhete muutlikkus ning keerukus on ettevõtteid ja töötajaid seadnud olukorda, mil nad on tunnetanud, et palju turvalisem ning ka ratsionaalsem oleks probleeme lahendada siis, kui osapooled arvestaksid ühesuguste eetiliste printsiipidega.
Seega, majandussuhetes on eetika järele vajadust küllaga.
