Georg Pelisaar

Põlva vallavanem

Eelkõige peab pank olema usaldusväärne. Teiseks hindan pangateenuste kättesaadavust. Kuigi kasutan enamasti pangakaarti või internetipanka, pole mulle sugugi ükskõik, kas pank on kohapeal või mitte. Kindlasti jälgin ka, keda pank toetab ning kellele või kuhu läheb panga kasum.

Kui meil oleks riigipank, mis üle Eesti korralikult esindatud, kasutaksin kindlasti selle teenuseid.

Usun, et Eestis oleks otstarbekas kas või Saksamaa eeskujul luua oma ühistupank, millel oma kontorid kõikjal üle riigi ning mis pakuks ka väiksemaid investeeringulaene ja mille kasum toetaks kohalikku arengut.

Sellise panga käivitamiseks võiks õla alla panna ka Eesti riik, sest see tagaks tervema konkurentsi ja toetaks regionaalset arengut.

Ühistulise ettevõtluse hea näide on E-Piim, aga ka tarbijate ühistud. Põlva Tarbijate Ühistul on mitmeid kauplusi, mis toimivad nullilähedase kasumiga või talvekuudel hoopis kahjumiga. Oma liikmete ja kõigi kohalike elanike jaoks on teenus aga hädavajalik. Pole näiteid, et Selver, Maxima või Säästumarket niisugustes väikestes alevikes oma poe oleks avanud.

Leonid Dulub

Kantküla söödatehase juhataja

Tänan huvitava ülihüpoteetilise küsimuse eest! Praegu olen välismaisele kapitalile kuuluva Nordea panga klient ja teenusega üldjoontes rahul. Tasusid teenuste pealt võiks loomulikult alati vähem olla, kuid tegu on siiski marginaalsete summadega.

Eesti kapitalile kuuluvaid panku on Eestis mitu ning nendel ma praegu eeliseid ja miinuseid, võrreldes väliskapitalil põhinevate pankadega, ei näe. Kui peaks tekkima nn rahvuslik pank, kus ainu- või põhiosanikuks on Eesti Vabariik (jutt ei käi Eesti Pangast), siis arvatavasti kasutaksin ka nende teenuseid. Patriotismist.

Eesti inimesel on vaja kindlustunnet, et rahaline vara asub kindlas kohas kaitstuna ning praegu Eestis tegutsevad pangad suudavad kõik seda pakkuda.

Maie Niit

ettevõtja Otepää vallas

Pooldan, et meil peab olema oma pank. Praegused suured rootslastele kuuluvad pangad viivad ka siit teenitava kasumi ju välja, Rootsi. Aga see on suur raha, miljonid eurod, mis võiks ja peaks jääma Eestisse. Meil oleks seda raha endal rohkem vaja.

Eesti oma panganduse tulevik peaks olema suures osas hoiu-laenuühistute kanda. Ka riik peaks nende tegevust soosima, mitte takistusi looma. Suurpankade hea omadus on see, et nad saavad suuri laene anda, kuid kui meil endal mõni oma pank kosub ja tugevaks saab, suudavad nemadki priskemaid laene pakkuda.

Meie ettevõte andis juba avalduse sisse Tallinna ühistupanga liikmeks astumiseks. Ise kavatsen ka edaspidi sinna üle minna. Praegu on nii minu kui ka firma raha SEB pangas.