Mis tuleks lammutada?

 (4)
FOTOD: Maja lammutamine täitis Tallinna südalinna paksu tolmuga.
Foto: Andres Putting

"Arvestades oma ametit, et saa ma ühegi kolleegi tööd ju lammutama hakata, see oleks jõhker," ütles arhitekt Ignar Fjuk.

Tiiu Kirsipuu
skulptor

Tuleks lammutada müüt, et Eestis on halb elada ja me oleme väga vaesed. See on kõik konteksti ja võrdlemise küsimus. Lääne-Euroopa pole kogu maailm. Ladina-Ameerika, Aafrika, enamik Aasiat, suur ja lai Venemaa...

Enamik maakera inimesi elab palju-palju halvemini ja vaesemini. Iseseisvust on meil olnud napp 22 aastat.

Pole siin maailmas riiki, kus kõik oleks võrdselt jõukad ja õnnelikud. Iga kord, kui tulen pikalt sõidult tagasi Eestisse, mõtlen selle peale ja leian, et Eestis on hea elada.

Anders Härm
kunstiteadlane

Alustuseks võiksime selle valitsuse ära lammutada, kes meid kõiki juba surmani ära on tüüdanud.

Ma pole küll põhimõtteline lammutamise vastane, aga kui me ehitame Solarise keskuse vana hoone kohale, samas kui meil on olemas tänini kasutuskõlblik kontserdisaal (linnahall), siis see on imelik.

Liialt sageli lammutatakse lammutamise pärast. Mõned vanad kolhoosikeskused on arhitektuuriliselt päris põnevad, kahju, et seisavad räämas.

Lammutamine on alati kergem, aga me peaksime kaaluma, kas pole ökoloogiline jalajälg suurem, kui uutest materjalidest uus maja teha. Parem on ümber ehitada, kui et kiirele kasule mõelda.

Richard Tomingas
Arco Vara nõukogu esimees

Eestis tuleks lammutada lagunenud, ohtlikud ja silmariivavad hooned.

Näiteks endise Nõukogude armee poolt maha jäetud hooned, põlenud ja mahajäetud majad. Sellised majad, kus lapsed kolamas käivad ja viga võivad saada.

Ignar Fjuk
arhitekt

Arvestades oma ametit, et saa ma ühegi kolleegi tööd ju lammutama hakata, see oleks jõhker.

Aga lammutada tuleks kõik Tallinna auklikud tänavad. Kus on auk, tuleks terve tänav üles võtta ja rajada kas uus või jätta niisama.

Linn on nii ambitsioonikas, tahab kõik inimesed kokku koguda, olla korraga linn ja maa...

Pigem alalhoidlikkusest tulenevalt arvan, et võiks täiendada, rekonstrueerida, ümber ehitada – lammutamine on liiga lihtne.

On ju inimesi, kes on liiga lühikesed või liiga paksud, kuigi meist ehk targemad. Me võiksime ju nende näod punaseks värvida või nad oksa tõmmata, aga me ei tee seda.

Mart Kalm
arhitektuuri­loolane

Ma ei tahaks midagi lammutada. Vanu lagunevaid talusid on Eestis alati olnud. Eesti ajal lagunesid mõisahooned, sest asunikel polnud neid millegagi täita. Nüüd lagunevad kolhoosimajad.

Ma küll ei taha kaasa minna teatud populistlike poliitikutega, kes räägivad, kuidas lagunevad kolhoosiehitised maastikku risustavad ja tuleks igal juhul lammutada.

Need on jälg ühest etapist ja Eestis osati kolhoosist võtta maksimum ning mitmed lagunevad kolhoosikeskused on meie täielik tipparhitektuur, näiteks Toomas Reinu kavandatud Sverdlovi-nimelise kolhoosi keskus Tsoorus või Laeva sovhoosi keskus.

Kõige rohkem on üle kindlasti Kirde-Eesti tühjenevad kaevanduslinnad, aga tänu klassitsismist lähtumisele on stalinismi varemed ülevad.

Kuid isegi seal ma ei kipuks lammutama, las need hääbuvad koos viimaste sealsete elanikega.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare