Siiski jäi minister oma geniaalses mõttes isealgatuslikku omavalitsusreformi päästa taaskord tagasihoidlikuks. Miks peaksid seesugused mosaiigid piirduma vaid ühe maakonnaga?

Kuna Eesti omavalitsuste toimetuleku ja rikkuse tase on väga erinev, võiks riik tegelda ka n-ö järeleaitamistundidega. Ehk et näiteks rikas Viimsi võiks oma patronaaži alla võtta tubli, ent vaese maaviljeluspiirkonna, Õru valla Valgamaal. Või siis veepiirita, aga rahast pungil Rae vald oleks jällegi suureks sõbraks maalilisele, kuid inimtühjale Peipsiäärele.

Kombinatsioone võiks teisigi tekitada, ning kuna pendelränne on Eestis nagunii massiline, ei oleks selles midagi eripärast. Lisaks jõuaks pealinnaäärne väärtuslik know-how mitte nii innovaatilistesse piirkondadesse.

Vallavanematel tasuks aktiivselt vaadata ka näiteks Läänemere-äärsete sõsarriikide poole. Kui Euroopa liigub ühendriikide suunas, muutub riigipiiride joon ju üha tähtsusetumaks.

Näiteks Läänemaa Noarootsi vallas on veerand maaomandist rootslaste käes ja sama maakonna Vormsi vallas on maaomanikest koguni 75% kunagiste rannarootslaste järeltulijad. Hulgaliselt leidub neid veel Lääne-Harjumaal ja Ruhnus.

Lisaks heanaaberlikele suhetele seob meid Rootsiga ka tugev majandus- ja rahanduspartnerlus ning just tänu Rootsile saime me üsna leebelt masumülkast välja.

Soome koosseisus oleva Ahvenamaa iseolemisest ja majanduslikust edukusest oleks kindlasti saarlastel palju õppida. Neid seob lisaks saarelisusele ka ühine transpordikorraldus praamisõidu näol.

Hiiumaa seevastu sobiks hästi Taani külge. Kas või seetõttu, et Taanil on pikaajalisi väärtuslikke kogemusi kaugel asuvate territooriumide haldamisega. Olgu selleks 1500 kilomeetri kaugusel asuvad Fääri saared, 3400 km taga laiutav Gröönimaa või märksa lähemal asuv Bornholm. Hiidlased on omal ajal just Taanis hulgakaupa demokraatiat õppimas käinud ja leiaksid nüüd kindlasti kergelt ühise keele.

Lisaks on taanlastel hiidlaste ees heastamata üks ajalooline kuritegu. Nimelt tegi taanlaste vägi 1612. aasta suvel niisuguse retke Hiiumaale, mis Pühalepa pastori sõnade järgi muutis kõik talupoegade hurtsikud, mis tee peale ette jäid, tuhaks. Taanlaste hävitustöö olnud nii ränk, et Lugusel oli 1612./1613. aasta vakuraamatu järgi alles vaid kaks kalurit.

Euroopas toimuvate suurte protsesside puhul on meie riigijuhtidel tavaliselt kombeks öelda: kas valime koostöö või isolatsiooni ja ääremaastumise.

Seetõttu – rohkem mõtteavarust, härra minister! Ja nii oleme varsti 15 rikkama riigi hulgas nigu nipsti!