Nii aetaksegi Eesti asja
Möödunud nädalavahetusel andsid Eesti väiketalunikud avalikkusele tugeva signaali, et maaelu uues arengukavas on nende positsiooni märgatavalt nõrgendatud. Mis selle teadmisega nüüd peale hakata? Kellelt peaks vastust või vähemalt selgitust olukorra kohta pärima?
Vaenulik asjaajamine
Kas ei peaks vastust küsima näiteks Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL), erakonnalt, kes on alati kõige avalikumalt rääkinud rahvusluse prioriteedist oma poliitikas. IRLi ridadesse kuulub ka juba kuus aastat põllumajandusministri portfelli hoidev Helir-Valdor Seeder. Kui edukalt ja ausalt on ta seda teinud?
Kahjuks ei ole Eesti nende aastate jooksul suutnud endale Euroopas teiste liikmesriikidega võrdset kohtlemist tagada, kuigi valitsus seda avalikult tunnistada ei taha. Valitsus pole osanud teiste riikide moodi liigelda Euroopa Liidu seadusruumis ning peab seepärast leppima vaid palukestega, mis kukuvad sakste laualt.
Tegematajätmine on salakaval kuritegu, mille tagajärjel maa vaesub, iive langeb, suletakse koole, õgvendatakse tulevast haritlaskonda.
Vähem kui aasta eest tuli uudis, et OÜ Aravete Agro enamusosalus ehk 82 protsenti aktsiatest on müüdud Austria investorite grupile, kelle omandis oli enne seda Eestis juba kuus piimafarmi.
Eesti farme on aastaid endale soetanud ka Isamaa ja Res Publica Liidu suur toetaja, Soome kodakondsusega investeerimispankur Joakim Helenius. IRLi toetamine on nii mõnigi kord taganud ärimehele magusa koha mõjukate riigiettevõtete nõukogudes.
Hiljuti ostsid soomlased Maagi lihatööstuse, Rakvere toidutööstus oli juba aastaid tagasi soomlaste omanduses, ja loetelu võiks jätkata.
Trend on selge ning näitab, et rahvuslikku maamajandust toestavaid meetmeid pole tahetud või suudetud ellu kutsuda.
Kahjuks kolmandik piimatootmisest on juba välismaalaste käes. Eestlastest omanikke jääb tegusate ettevõtjate seas järjest vähemaks.
Loosungid ei aita
Ja neid põllumajandusettevõtteid, kes veel hinges, üritab minister välja suretada. Plaanis on lõpetada pikaajalised põllumajandusmaa rendilepingud ühe suurema Eesti kapitali käes oleva piimatootja Tartu Agro OÜga ning suurima tori hobuse kasvataja Tori Hobusekasvandus OÜga.
Ühistulisest ettevõtlusest peetakse ainult loenguid, tegelikus elus pole miski muutunud.
Ka põlistalude loosungiga üritati maal mängida nostalgilistele tunnetele, aga minister võiks nüüd seletada, kui kaugele põlistalude riikliku väärtustamisega on jõutud.
