Sirp, 9. november 2018

Helen Eelrand: “”Ma sallin sind.” Kas see ikka kõlab sama lootustandvalt kui “ma hoolin sinust”?”

Eesti Päevaleht, 7. november 2018

Reet Kasik: “Mis saab Eestist, kui tema õpetajad, ajakirjanikud, arstid, juristid, poliitikud jt ametite pidajad on tulevikus ingliskeelse haridusega?”

Eesti Ekspress, 24. oktoober 2018

Maarja Kangro: “Kui sellistesse asjadesse nagu prestiiž, staatus ja tunnustus surmtõsiselt suhtuda, on me elu ohus.”

Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2018

Maarja Vaino: “Aina enam näib ülikoolide mõtteks olevat pakkuda platvormi isiklikuks rahvusvaheliseks karjääriks, millel puudub vastutus Eesti ühiskonna ees.”

Postimees, 21. september 2018

Carri Ginter: “Oleviku Eestis on midagi, mis ajab mind närvi. On raske eristada head ja halba, kui pole ühist arusaama alusväärtuste kohta.”

Eesti Päevaleht, 5. september 2018

Vilja Kiisler: “Kui teha inimesest riigimasina mutrike, alandatakse ta puhtalt paljunemisvõimeliseks olendiks – liigiks, mille ainus mõte on püsimine.”

Äripäev, 31. jaanuar 2018

Amar Annus: “Inimkonnale on antud võime õppida, kuid palju tugevamini on arenenud võime kõike eitada.”

Eesti Ekspress, 16. juuli 2018

Rainer Nõlvak: “Vaatan plasti teemale nii: elame teatud mõttes läbi massihävitus­relva katsetamist inimkonna peal. Mis toimub, on võrreldav kümnete tuumaplahvatustega.”

Eesti Ekspress, 22. august 2018

Indrek Treufeldt: “Arvamusliiderdaja käitub nagu vaimne kamikaze, kes sööstab demokraatia sügavikku, tundes mõnu mullidest, mis vee peale jõudes vahtu tekitavad.”

Eesti Päevaleht, 21. märts 2018

Hans H. Luik: “Eestlaste rahvuslik moraal tundubki olevat nagu talveunes loom, kes ärkab ainult siis, kui teda ärritatakse ja piire katsutakse.”

Eesti Ekspress, 21. veebruar 2018

Tõnis Vilu: “Endal võib kirjutades küll hea tunne olla – ja loomulikult peaks see olema üks peamistest põhjustest, miks üldse kirjutada –, aga teistel ei pruugi olla hea lugeda.”

Sirp, 10. august 2018

Eva-Maria Kangro: “Inimene on olemuselt ebaratsionaalsem, kui me endale tahame tunnistada. Parem vana ja kindel kui uus ja võõras.”

Eesti Päevaleht, 1. august 2018

Peeter Laurits: “Praegu elame me pudrutaolises massis, kus harjuskid ja parisnikud kujutavad endale ette, et nad on eliit. Vara rõõmustada.”

Sirp, 25. mai 2018

Paavst Franciscus: “Hea elu ja hästi elatud elu ei ole üks ja sama asi.”

Kõne 25. septembril Kadriorus presidendi roosiaias

Maria Mölder: “Paadunud linnainimestel on ehk festivale korraldades jäänud tähele­panuta, et elu maal toimib nende abitagi.”

Sirp, 6. juuli 2018

Olle Horm: “Minu peaaegu 20aastane kogemus lihatööstuses ütleb, et tarbija jutt ja käitumine lähevad vähe kokku.”

Eesti Päevaleht, 14. august 2018

Küllike Namm ja Kristjan Tuul: “Kuidas saab inimene uskuda õiguskorda, kui puudub selgus, mille alusel õigust mõistetakse.”

Eesti Päevaleht, 2. juuli 2018

Roy Strider: “Aga maailmas on kõige tähtsam olla hea inimene! See on elamise juures üleüldse kõige tähtsam asi.”

Müürileht, juuni/juuli 2018

Argo Aadli: “Seda, kuidas halbadest asjadest üle olla, saab arendada. Ma püüangi end kasvatada, et ebameeldivusi vältida.”

Eesti Ekspress, 13. juuni 2018

Kätlin Konstabel: “Olgu lapsi kui palju tahes, õnnetutena ei sirgu neist ka riigile tulusaid maksumaksjaid.”

Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2018

Janek Mäggi: “Ohtlikumad on ühiskonnale ikka need inimesed, kelle mõtteid me ei tea, mitte need, kelle mõtteid me teame.”

Eesti Ekspress, 9. mai 2018

Peeter Koppel: “Isekus ei tähenda tänapäeval enam tahet elada nii, nagu ise tahad. Isekus on katse panna teised elama nii, nagu sina tahad.”

Eesti Ekspress, 23. mai 2018