Nullenergia seadus: uusehitised muutuvad kättesaamatuks luksuseks

2020. aasta jaanuarist hakkab Eestis kehtima seadus, mille kohaselt peavad eranditult kõik ehitusluba taotlevad uusehitised vastama liginullenergia standardile.

Kindlasti ei tohiks sellisel tasemel põgusale dokumendile toetada riiklikult kehtestatud standardeid. Praegu Eestis rakendatav metoodika on algeline ja puudulik. See ei arvesta hoone rajamiseks kulutatud energiat, mis on hoone elukaaare energiabilansist 80%. Kütmisele kulutatakse 50 kasutusaasta jooksul vaid 20% elutsükli energiabilansist. Analüüsimata on õhutihedate isoleeritud hoonete mõju inimese tervisele ja töövõimele. Samuti ei ole analüüsitud seadmete vananemist ja vajadust neid uuendada.

Kahe aasta perspektiivis Eesti keelustab uusehitistena traditsioonilised elamutüübid, kuna nõnda pole võimalik formaalselt saavutada liginullenergia hoone standardit.
Kui sama perioodi vältel teostada unistus, et ühe elaniku kohta on Eesti riigis praegu kasutatava 30 m2 asemel 40 m2 elamispinda, mis Kesk-Euroopas on juba saavutatud, siis seisame olukorras, kus ehitades 30 aasta jooksul kõik majad liginullenergia hooneteks, suureneb aastane energiatarve hoonete käitamiseks praegusega võrreldes hoopis 14%, kuna lihtsalt on palju rohkem pinda, mida kütta. Seega tulemus on vastupidine oodatule!