Oleme minevikust õppust võtnud
23. augustil 1939 allkirjastasid kaks totalitaarset riiki - Hitleri juhitud Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit eesotsas Staliniga - omavahelise pakti. See pakt vallandas senise ajaloo kõige hirmsama sõja, kus tapeti miljoneid inimesi ja paljud kannatasid totalitaarsete režiimide läbi aastakümneid pärast sõja lõppu.
Mõeldes noortele
Balti riikide jaoks tähendab 23. august 1939 okupatsiooni algust: kõigepealt natside ja pärast seda nõukogude okupatsiooni. Ida- ja Lääne-Euroopa elanike ajaloolised kogemused on küll erinevad, kuid totalitaarsete režiimide ohvriks langenuid ja nende režiimide vastu võidelnuid peame kõik ühiselt meeles pidama.
Eelkõige peame seda tegema, mõeldes noorematele põlvkondadele, kes rajavad tulevast Euroopat, sellist, mille põhiväärtusteks on inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ja õigusriigi põhimõtete austamine, kohtu sõltumatus ja põhiõiguste austamine. Need väärtused näitavad, et oleme oma minevikust õppust võtnud.
Minevikusündmused kipuvad rahva mälus tuhmuma. Üha rohkem on neid noori, kes ei kohta mitte kunagi mitte kedagi, kes oleks ise selle sõja üle elanud.
Uute põlvkondade jaoks on elu sõja ajal, totalitaarse või autoritaarse režiimi võimu all pigem lugu ajalooraamatust. Eelkõige näitab see, et Euroopa Liit on täitnud oma lubaduse tagada rahu ja demokraatia.
Tahaks loota, et see saavutus on lõplik ja pöördumatu, kuid me ei tohi seda enesestmõistetavaks pidada.
Euroopa Komisjon on valmis andma sellesse oma panuse. Uus programm "Kodanike Euroopa" toetab projekte, mis heidavad valgust totalitaarsete režiimide tekkimise põhjustele nüüdisajal. 20% uue programmi eelarvest on ette nähtud ajaloolise mäluga seotud projektideks.
Lähiajaloo sündmused
Programmi uus haru "Euroopa mäletab" puudutab teisigi Euroopa lähiajaloo olulisi sündmusi: näiteks möödub 2014. aastal 100 aastat Esimese maailmasõja algusest, 25 aastat Berliini müüri langemisest ja 10 aastat Euroopa Liidu laienemisest Kesk- ja Ida-Euroopasse.
Vaid siis, kui hoiame alles mälestuse totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuritegudest, saame noorematele põlvkondadele näidata, et demokraatiat ja põhiõigusi ei saa pidada enesestmõistetavaks, vaid need on valulise ajaloo vili. Mälestusi elavana hoides tagame, et Euroopa rahvad ei jagune enam kunagi eri leeridesse. Euroopas ei ole kohta totalitarismile.
