On meil Euroopas hea?
Marko Mattus
Moli Euroopa kooli lasteaia ja algkooli juhataja
Jah, kindlasti. Kus meil, eurooplastel, saab ikka parem elada olla kui mitte Euroopas. Identifitseerin ennast kõigepealt eestlasena, seejärel kindlasti eurooplasena.
Eurooplastel on oma selge kultuuriline identiteet, samas säilitame selgepiirilise rahvusliku omapära. Eri rahvustega Euroopa institutsioonides koos töötades on see selgelt tajutav. Ja veel – läbi teiste on väga hea võimalus oma kultuuri veel rohkem väärtustama ja hindama hakata. Kodus on alati parem.
Igor Gräzin
kogemustega euroskeptik
Nii nagu alati, sest oleme eurooplased olnud 750 aastat. Ja sellega, et kusagil on keegi “üleval” – Moskvas, mõisas või Brüsselis, oleme harjunud.
Kõik, mis meil head, oleme saanud oma tööga; mis halvasti, on enese süü või halb õnn.
Me oleme olnud ja loodan, et mõneks ajaks jääme veel iseendiks.
Eurooplus võib tähendada nii head kui halba – kadedus, sulitsemine ja rahvuslik-usuline vihkamine, samuti ka kui kõrgteadus, humanistlik-liberaalne filosoofia ning ikkagi väga armas traditsioon ja meeldiv elulaad. Aga kumb pool Euroopast teise üles kaalub, on me eneste
teha.
Jaakko Hallas
pensionär
Gustav Suitsu üleskutse “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” on tõeks saanud. Majanduslikku ja kultuurilisse autarkiasse kapseldumine olnuks maavarade poolest vaeses pisiriigis suur viga.
Ma ise paljusid süllesadanud hüvesid ja eeliseid ei vaja, tarvidused on askeetlikud ning eelistan eestimaist, kuid mõistan neid, kelle õppimis- ja töötamisvõimalused on nüüd palju avaramad, samuti neid, kes saavad kodumaise ettevõtluse arendamiseks toetusi. Kuigi vahel tundub, et ühe käega antakse ja teise käega võetakse ka tagasi.
Ando Kiviberg
Viljandi Folgi hing
Kahtlemata on Euroopas eurooplasena tunduvalt parem elada kui näiteks venelasena Venemaal või hiinlasena Hiinas või indiaanlasena Ameerikas. Eestlased ei ole omal maal mitte kunagi nii hästi elanud kui praegu.
Iseasi, kas jõukam elu meile rohkem rõõmu on toonud. Nii suurt varalist ebavõrdsust oli viimati tõenäoliselt 1920ndatel.
Jõukuse kasv ja liberaalne turumajandus on kõrvalnähuna kaasa toonud ka vohava isekuse. Kurjadeks kisume jõukate tippklubi poole räheldes... Liiga suur osa meist on õppinud, et seaduste täitmine on neile, kes (kohtus) vaielda ei viitsi. Et viisakus, abivalmidus ja lugupidamine on nõrkadele ja ohmudele.
Et õigustega kaasnevad kohustused ja vastutus, ei tea sageli ka kõige kõrgemalt haritud inimesed. Suur osa meist on rahulolevalt veendunud, et jumalat ei ole ja seepärast ei ole vaja ka südametunnistust. Kui samal moel jätkame, ei ole vaenajal meie allaneelamiseks sõjariistu vajagi.
Peame ise tahtma olla paremad inimesed, pereliikmed, naabrid, töökaaslased ja tundmatud inimesed tänavalt. Mitte ärrituma tühiasjadest. Naeratustest sünnivad väikesed imed, ka siis, kui asjad ei ole hästi. Ja elu eurooplasena Euroopas saab täiuslikult mahlase meki.
Kaja Kallas
parlamentäär ja advokaat
Kui pidada silmas kuulumist Euroopa Liitu, siis kindlasti on meil Euroopa Liidus elada parem kui ilma selleta.
Kui teha loetelu, siis plusse tuleb rohkem. Inimestel on rohkem vabadusi, kas või maailmas ringi liikuda ning valida endale sobivat õppimis-, elu- ja töökohta. Samuti on see meile oluline julgeolekugarantii.
