Oudekki Loone: Geniaalne on lihtne

 (48)
Oudekki Loone: Geniaalne on lihtne
Oudekki Loone

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles 19. veebruari Eesti Päevalehes Eestis veiselihatooteid olevat liiga palju, et mõttekalt nende sisu kontrollida.

Jaanuaris Iirimaalt alguse saanud skandaal, kus mitmed väidetavalt veiselihast valmistatud pooltooted on osutunud olevat hobuselihast tehtuks, justkui Eestit ei puuduta (ja Prantsusmaa ning Inglismaa kaubandusvõrgust kättesaadav veiseliha hulk on Eesti kõrval ju tõepoolest minimaalne).

Kuid see tõdemus, mis peegeldab soovimatust oma tööd teha, demonstreerib siiski suurepäraselt “hobuselihaskandaali” kõige tundlikumat punkti. Küsimus ei ole ju hobuselihas endas, mida nii mõneski Euroopa riigis delikatessiks peetakse.

Kontrollimatu maailm

Küsimus on teekonnas, mida burgerite ja lasanje koostisosad pidid läbima, enne kui nad kaubanduskeskusse jõudsid. Küsimus on lihas, mida Rumeeniast ostab Küprose vahendaja Prantsuse firma jaoks Inglise supermarketitele, ja selles, et praeguseks on tekkinud selgelt põhjendatud kahtlus kriminaalsete võrgustike mõjuvõimust selle äri kujundamisel.

Probleem on maailmas, mis on tekkinud toidutehaste – industriaalsest loomakasvatusest kuni keeruliste töötlemisprotsessideni – ja supermarketite lobitöö tulemusena ning kus neil, kelle ülesanne peaks olema kogu sellel süsteemil silma peal hoida, ei ole alati õigusi ega finantse sekkumiseks. See on maailm, kus kellelgi ei ole päriselt kontrolli toidu üle, mida me sööme. Tarbijal kõige vähem, sest pikk segane pisikeses kirjas nimekiri toidu koostisosadest ei soodusta jälgimist, kuidas pakendile trükitud nimi vastab selle sisule.

Seotud lood:

Ühelt poolt saab taas kinnitust asjaolu, et kaheksakümnendatel-üheksakümnendatel tekkinud optimism “turust, mis reguleerib ennast ise” ja “piirideta maailmast, mis toob õnne meie õuele” oli äärmiselt lühinägelik. Piiride ja regulatsioonide puudumine lihtsustab maffia tegevust inimkaubanduses, toidu- ja prügiäris, ühtmoodi kõikjal, kus liigub raha. Teisalt, mida kaugemale liigub otsustamine kodanikust, seda vähem on kontrollid ja seadused efektiivsed majanduselu reguleerijad.

Euroopa Liidu korralduslike väärtuste hulka tuleks lisada veel üks: lihtsus. Kui ma ostan poest lihatüki, siis tahan eeldada, et selle koostisaineks on liha, mitte lisatud 20% vett ja veel 19 ainet, mille tähendust ma pean entsüklopeediast otsima. Kui soovin alustada väiketootmist, siis ma ei taha investeerida mõttetutesse valamutesse, sest mingi korporatsiooni esindaja on näinud selles oma läbimüügi suurenemist. Ja nii edasi.

Süsteem vajab reformi

Turumajandus vajab toimimiseks regulatsioone, kui me tahame, et turg funktsioneeriks inimeste tarvis ja kui me tahame, et kriminaalsed organisatsioonid ei saaks eeliseid. Praegune skandaal näitab ka, et Euroopa Liidu toidukontrolli süsteem vajab reformi, igas liikmesriigis ühtmoodi.

Kontroll ja regulatsioon peavad olema suunatud aga sellele, et Euroopas müüdava toidu tunnus oleks kvaliteet. Liikmesriikide toiduametid peavad aga omama reaalseid võimalusi selle kvaliteedi tagamiseks.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare