Pariisi kliimakohtumise edu sõltub eeltööst ja võtmeriikidest


Pariisi kliimakohtumise edu sõltub eeltööst ja võtmeriikidest
Foto: Ilmar Saabas

2009. aasta lõpul peaaegu kaks nädalat väldanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimakonverentsi Kopenhaagenis lugesid nii mitmedki läbikukkunuks, kuna ei saavutatud kõigi 193 konverentsil osalenud riigi juriidiliselt siduvat kokkulepet kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Nüüd kuus aastat hiljem on maailmal uus võimalus - rahvusvahelisel kliimakonverentsil Pariisis (COP21).

Kuid arvatavalt ei lähe kokkuleppe saavutamine seegi kord lihtsalt ning läbirääkimised võivad tulla sarnased sellele, mis toimus tookord Taanis, saab kokkuvõtte teha ka hiljuti Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskust külastanud Eesti Prantsuse Suursaatkonna nõunik Laurent Oriol jutust. Samas ollakse rohkem teadlikumad ning valmis eelseisvaks, käimas on mitmed arutlused mida Taanis toimunud kliimakonverentsist õpitud, mida paremini saab teha.

Mõni aeg tagasi toimunud Stockholmi Keskkonnainstituudi Teadusfoorumil 2.-5. juunil, mille üks suur osa oli pühendatud ka peatselt saabuvale Pariisi kliimakonverentsile, arutleti ka teemal, mis aitaks Pariisi kohtumist edukamaks muuta.

Keskkonnateadlane Harro van Asset Stockholmi Keskkonnainstituudi Oxfordi keskusest rõhutas, et kuigi võtmesõnaks on ambitsioonikus, peaksid lahendused ning ettepanekud jääma siiski realistlikuks. Ja võimatu on, et kõik protsessi kaasatud tulemustega 100% rahule jääksid. Konverentsil eraldi selleteemalist paneeli juhtinud Prantsuse suursaadik Stockholmis, härra Jacques Lapouge, tõi välja olulise punkti, et Taani kogemust arvesse võttes tuleks kindlasti lihtsustada dokumentide teksti ning sarnaselt SEI keskkonnateadlane Sivan Kartha arvamusele, peaks eelseisev rahvusvaheline arutlus mitte ainult hõlmama kliimamuutuste leevendamist vaid pöörama tähelepanu ka kliimamuutustega kohanemisele.

Seotud lood:

Lisaks nõustuti sellega, et maailm vajab ka lühiajalise perspektiiviga tegevusplaani. Et saavutada kindlam edasiminek, peaksid arutlused jätkuma kohe pärast eelseisvaid Pariisi nõupidamisi.

Kõige tulisemad vaidlused ning kokkuleppe saavutamine või mittesaavutamine sõltub just võtmeriikidest nagu USA, Hiina, Brasiilia, Lõuna-Aafrika ning Venemaa. Euroopa Liidu riikide ringis tundub asi olevat lihtsam, nentis härra Oriol.

Iga väiksem või suurem kliimaga seotud üritus või etteaste mistahes riigis on sammuke edasi suuremate kokkulepete ning saavutuste suunas, pidev progress peab käima juba enne Pariisi konverentsi. COP21 edu sõltub paljude huvigruppide tööst ning nende panustest.

SEI Tallinn andis ülevaate Eesti Prantsuse Suursaatkonna nõunik Laurent Oriolile läbi aegade siin hulganisti valminud kliimamuutuste alastest uuringutest. Hetkel suurimaks käimasolevaks tööks on koostöös mitmete teaduspartneritega riikliku kliimamuutuste kohandamise strateegia koostamine, mille eelnõu valmib 2016. aastal. SEI Tallinna poolse sisendiga riiklikku kliimastrateegiasse on võimalik tutvuda läbi kodulehe www.seit.kliima.ee.