Ka jüngrid ei lahkunud avatud haua juurest veendumusega, et Jeesus on tõesti üles tõusnud. Nõnda ei tervitanud nad sel hommikul üksteist veel rõõmsa ülestõusmistervitusega. Kõik muutus alles siis, kui Jeesus ise neile ilmudes neid tervitas sõnadega „Rahu teile!” (Jh 20:19).

Rahusõnum on see, mida vajame enim tänasel ülestõusmishommikul. Ärevad sündmused meie lähinaabrite juures Stockholmis ja Peterburis, meie usukaaslaste vastu suunatud rünnakud nädala eest Egiptuses ja kristlaste tagakiusamised paljudes Lähis-Ida ja Aafrika riikides muudavad südame murelikuks ja rahutuks. Seda kõike teevad vägivallatsejatest Kristuse ja ristiusu vastased lootuses, et nad suudavad röövida meilt meie südamerahu, meie ülestõusmisrõõmu ja isegi Ülestõusnu enda. See oht on reaalne, kui eksitajad suudavad meid panna keskenduma Kristuse ülestõusmissündmuse asemel omaenda murede hajutamisele ja turvatunde kasvatamisele.

Ärgem laskem ennast kurjast nõust ja hirmust kaasa tõmmata! Ülestõusnud Kristuse rahusoov jüngritele peletas nende hirmu ja vägivallakartuse, mis oli neid sundinud peituma lukustatud uste taha. Kristust ei saanud röövida ei hauast ega jüngrite südamest mitte keegi, kuni nad seda ise ei uskunud.

Ülestõusnud Kristuse rahusõnum omandab ka täna suurima tähenduse just vägivalla ja hirmu keskel. Just sellisesse ülekohtusesse maailma tõusis Jeesus üles, teatades: „Rahu teile!“ (Jh 20:19).

Soovigem kõik üksteisele täna Kristuse rahu ning tervitagem rõõmsa ülestõusmistervitusega, sest sellega kuulutame Ristilöödu võitu vägivalla ja surma üle!

Soovin kogu Eesti kristlaskonnale Ülestõusnu ligiolu tänasel ülestõusmispühal!