Perede abil august välja
Palju sõltub sellest, milliseks kujuneb meelsus erakonna juhatuses. Kui seal jääb võimutsema reiljanistlik-savisaarlik pärand, ei-liha-ega-kala taktika ja vasakpoolsete sabas sörkimine, siis pole lõplik häving kaugel.
Kui otsustavat ideoloogilist kannapööret ei tule ning aated, ausus ja arukus ei pääse võimule, pole võimalik pälvida nende 40% inimeste poolehoidu, kes on varasematel valimistel hääletamisest loobunud.
Lummav propaganda
Rahvaliidu strateegid peavad arvestama sellega, et kõik nõukaaja propagandast mõjutatud, vasakpopulismist vaimustunud ja rahvusliku mõtlemisvõime kaotanud valijad on ennast Keskerakonna ja sotside pooldajate ridades juba sisse seadnud.
On tõenäoline, et valimisi boikoteerivad enamasti meie poliitikute vähese isamaalisuse, liigse pragmaatilisuse ja kärbitud rahvuskonservatiivse meelsuse pärast pettunud hääletajad.
Vasakpopulismist vaimustunute hulgas on pettujaid kindlasti vähem. Vasakpoolsete propagandistlikud võtted on ju lummavamad, nende stammfännid aga tuntud oma vähesega leppimise ning emotsioonidest juhitud poliitiliste hoiakute poolest.
Noil ammustel aegadel, kui Rahvaliit alles hakkas erakonnaks koonduma, sõnastas üks praeguseks poliitikast kõrvale jäänud (tõrjutud?) kunagine maarahva huve esindanud riigikogulane poliitilise valemi, mis on praegu veel päevakohasem kui toona.
Ta väitis, et Eesti vajaks erakonda, kes rahvuslik-riiklikul tasandil oleks parempoolsem ja majandus-sotsiaalõiguslikul tasandil jälle palju vasakpoolsem. Ehk siis vastand Keskerakonnale.
Kahjuks ei osanud Rahvaliidu nägu ja tegu kujundama asunud juhid selle õpetuse väärtust aduda ja rahva ootusi uurida.
Juhist kammerteenriks
Varsti hakkas erakonna arengut kahjustama luige-haugi-vähi sündroom, sest väga erinevatest kääbusparteidest kokkumätsitud Rahvaliitu oli sattunud vastandlike eesmärkidega poliitikuid.
Erakonnas leidus nii rahvuskonservatiivset talupojatarkust kui ka ehedat, idealistlikku nõukanostalgiat. Aastatega kääris ja lahustus see isikupäratuks ja põhimõttelagedaks pragmatismiks ning võhiklik ärivaim käis aatelisest väärikusest kõrgelt üle.
Oma väärtust kiiresti kaotama hakanud Rahvaliidu tollased juhid ei osanud viimaks muud targemat teha, kui hakata Keskerakonna kammerteenriks, et end võõra populaarsuse paistel soojendada.
Kõduerakonna pärinud Juhan Aare ei saa vasakpopulistidega enam arvestada. Õnneks on paljud neist juba pagenud. Rahvaliidu võiks päästa traditsionaalne, rahvuskonservatiivne, pereväärtusi kaitsev ideoloogia. Küsitluste põhjal näib sel olevat piisavalt pooldajaid.
Just rahvuskonservatiivsed meeleolud ja lootused on ka Euroopa riikide põhirahvuste hulgas järsult kasvamas. Parim näide on aga Iisrael, kus rahvuskonservatiivsed ja ortodokssed poliitilised jõud on alati olnud mõjukad ja sageli ka võimul.
Eesti vajab praegu erakonda, kes asuks ka tegudes senisest tulemuslikumalt kaitsma klassikalist, püsiväärtustele rajatud jätkusuutlikku perekonda. Miks ei võiks selleks olla Juhan Aare juhitud Rahvaliit?
