Piimakruus ja vorstivõileib
Jälgida, kuidas mu pere mehed suurte traktorite, kultivaatorite ja külvikutega varavalgest hilisõhtuni kodupõldudel toimetavad. Ja näha, kuidas nädala eest külvatud nisupõld on vastu hommikupäikest rohetama löönud.
Usun, et päev, mil põldur näeb, et tema külvatud vili on tärganud, on igaühe jaoks rõõmupäev. Olgu ta suur või väike põllumees ja olgu vilja hind kui tahes madal.
Kui hästi läheb, sõidavad sügiseti suured viljaautod Tartu poole, et oleks, millest leiba ja saia küpsetada.
Viimasel ajal on palju hakatud rääkima, et põllumajandus on tähtis, kuna loob keskkonnahüvesid. Et kui inimene linnast välja sõidab, saab ta hingata puhast õhku, tema silma rõõmustavad niidetud heinamaad ja haritud põllud ning kraaviperves sumisevad kimalased.
Need olid peamised argumendid põllumajanduse toetamise vajalikkuse kohta kuu aja eest kuulatud gümnasistide väitlusvõistlusel, mille teemaks põllumajandustoetused.
Seda mõtet on viimasel aastal toetanud põllumajandusministeerium ja keskkonnahüved on üks läbivaid mõisteid ka üleeuroopalistel aruteludel euroliidu uue põllumajanduspoliitika kohta.
Selle kõrval ei tohiks aga unustada põllumeeste meelest peamist mõtet: need inimesed ja nende töö toob igapäevase leiva meie lauale. Olgu muu toidukraamiga kuidas on, ent Eesti tarbija eelistab vaieldamatult kodumaiseid leiva-, piima- ja lihatooteid.
Millegi heaga kipub elus ikka nii olema, et kui see on iga päev käes, ei olegi ta nagu tähtis ja selle vajalikkust märkame alles siis, kui tast ilma oleme jäänud. See kehtib ka kodumaise toidu kohta.
