Piimatootjate vastulause: vaenu õhutamine probleeme ei lahenda
Ants Aamani motiive võib vaid oletada. Tulemas on valimised. Mis oleks lihtsam, kui majanduslikult raskel ajal leida süüdlane piimanduse hädades ning süü suurtootjate kaela veeretada. Millise partei poliitikat Aamani kirjutis edastab? Vaevalt mõne väikse kristliku partei oma, milles ta viimasel ajal tegev on. Vaevalt ka Rahvaliidu oma, kuna ta paneb ühele endisele ministrile suhu sõnu, mida väidetavalt pole öeldud.
Aaman on aastaid tagasi teinud koostööd nendesamade niinimetatud suurtootjate esindajatega, kandideerides 1999. aasta Riigikogu valimistel Eesti Talupidajate Keskliidu esimehena Rahvaliidu eelkäijas Eesti Maarahva Erakonnas. Kas ta jagas tookord suurtootjate vaateid, kuid ei saanud loodetud tulu? Kas sellest tingituna samastatakse poliitikas osalevad põllumajandusettevõtjad suurtootjatega ja lajatatakse neile ühe lauaga? Ükski tõsiseltvõetav erakond ei saa ometi sellist tuulelippu oma ridadesse võtta.
Ants Aaman räägib oma artiklis talude taastajatest, kelle piimaraha läks Pärnu, Tartu, Tallinna ja Rapla piimatööstuste pankrotiga kaduma. Kas suurtootjatel ei läinud? Kindlasti läks, kusjuures tunduvalt suuremad summad ning nii mõnigi lõpetas selle tulemusel ise pankrotiga.
Aga tuletame meelde piimandusühistut Kiiu Piim. Mitmel väike- ja ka suurtootjal jäi Aamani tollase juhtimise all piimaraha saamata? Ja saamata on see siiani. Aga mis need mammid või mõni „kolhoosikloon" loeb. Mitmed väiketootjad pidid selle avantüüri tagajärjel oma tootmise lõpetama, ja ega suurtelgi kerge olnud.
Meil, piimandusühistu E-Piim liikmetel, süveneb kahtlus, kas me oleme ikka õigel teel, nähes Aamani liikumist E-Piima-sisesel karjääriredelil. Kas ei hakka see mitte liialt meenutama Kiiu Piimaühistut? Võib-olla peaks Aaman kaaluma enda taandamist piimandusühistu E-piim nõukogust ja volinike hulgast, et praegu veel usaldusväärse ettevõtte nime mustamise ja vaenuõhutamisega mitte kahjustada? Kust pärinevad andmed, et väiketootjad saavad piima eest vähem raha ja et suurtootjad ei maksa piimaveo eest? E-Piima nõukogu liikmena - seega info valdajana - valetab kirjutaja teadlikult.
Juba aastaid makstakse E-Piimas, sõltuvalt sordilisusest ja muudest kvaliteedinõuetest ühetaolist piima hinda, olenemata suurusest. Suuremate päevakoguste tootjatele on piimahinnad veidi madalamad kui aktsiameiereide makstav hind. Suurematel tootjatel on ka suurem vastutus ühistu toimimise eest. Jooksev liikmemaks sõltub kogustest ja ka vastutatakse rahaliselt müüdud koguste alusel, hääli aga on kõigil ühistu liikmetel võrdselt. Põhikiri näeb nii ette. Oleme toetanud ühistegevust, kuhu on kaasatud ka väiketootjad.
Kuuldavasti on Ants Aaman tegev ka piimandusstrateegia väljatöötamise komisjonis. Miks Põllumajandusministeerium ei teavita tootjaid selle komisjoni tegemistest ja väljatöötamisel olevatest eelnõudest? Sooviks ka teada, kas Ants Aaman selles komisjonis lahterdab põllumehi sarnaselt oma artikliga ja mis karistus on välja mõeldud enam kui 45 lehma omavale tootjale?
Meid kui piimakarjakasvatajaid solvas Aamani väide, nagu ei tunneks me töölist ja tööline ei tunneks lehma. Me tunneme oma töölisi vägagi hästi ja nad saavad oma töö eest väärilist tasu, erinevalt mõnest väiketootmisest.
Me tõesti ei saa aru, mis on Aamani kirjutise eesmärk peale vaenu külvamise. Piimatootjate probleemide ühise lahendamise asemel õhutatakse omavahelisele ärapanemisele. Lahmiva, faktideta kriitika sekka ei esita Aaman ühtegi ettepanekut asja parandamiseks - see tundub pehmelt öeldes vastutustundetu inimese poolt, kes omab valdkonnas mõju.
Praegu on Eestis kvoodiomanikke 1252 üksikisikut ja firmat. Nendest üle 3000 kroonist käivet päevas ehk vähemalt 1,1 miljonit krooni aastas saavad tänaste piimahindadega veidi vähem kui 300 kvoodiomanikku, tootes 576 000 tonni piima. Nendest omakorda üle 5000 kroonise päevakäibega ehk 1,8 miljonilise aastakäibega on 225 kvoodiomanikku, kes toodavad 548 000 tonni piima. Mõne erandiga (kümmekond väga suurt, põhiliselt väliskapitalile kuuluvat firmat) on need euroopalikud piimatootmistalud.
Ligikaudu 200 kvoodiomaniku päevane käive on 1000-3000 krooni, aastakäive 365 000 - 1,1 miljonit aastas. Toodang aastas kokku 46 000 tonni ehk 7 % piimast. Seega ülejäänud 750 ehk 60 % piimatootjate käive on alla 1000 krooni päevas, mis teeb kokku alla 365 000 krooni aastas. Kui tahetaksegi luua väiksematele (kuhu küll piir tõmmata?) mingid eelised, siis üldkokkuvõttes piima tootmise seisukohast on peaaegu kõik Eesti piimatootjad väikeettevõtted.
Helju Veskaru, Suurekivi OÜ
Erkki Heinsalu, Uuri Suurtalu OÜ
Tiit Tüvi, Haljava OÜ
Endel Albin, AS Pakar
Märt Riisberg, AS Aatmaa
