Pole algust ega lõppu

 (2)
                     
Maaleht
Pole algust ega lõppu
Foto: Sven Arbet

Eesti Televisioonis läinud nädalavahetusel näidatud telemängufilmi “Pimedad aknad” tituleeriti pisut enne selle taasesitamist kohe legendaarseks! Tule taevas appi, mille pärast?

Mida üldse tähendab sõna “legendaarne”, mis vähemasti meil Eestis on igal kirjakummardajal viimasel ajal lausa varnast võtta. Muinaslooline, ebaharilik, enneolematu, imepärane? No kuulge!

Sügavmõtteline ja äraseletatud

“Pimedad aknad” körtsiti kokku enam kui 40 aastat tagasi. Nõnda, et õmblused paistavad igal pool silma. Pole kontrollinud, kuid ei suuda uskuda, et omaaegnegi kriitika sellele filmitaiesele just teab kui pika pai tegi. Pigem vastupidi. Päris karm kriitika oli meil omal ajal. Kange ja kunstiliselt konstrueerituna tundus see film siis, palju pole asi paranenud ega muutunud ka seistes.

Film nimelt oma esialgsel kujul hävis tulekahjus ning seisab nüüd pisut teistsugusena ning uuenenuna meie ees.

Näitlejate kadunud hääled on asendatud kaasaegsetega. Sageli häirib, eriti tundlikuna mõeldud kohtade peal, vilets diktsioon ja summutatud pobin.

Palju filmi näilisest sügavmõttelisusest läheb nõndaviisi kaduma. Aga kuulates repliike, millest aru saad, pole sellest ka ilmselt eriti kahju. Film nimelt ei tule kusagilt, venib hirmsasti ning lõpuks ei vii ka kusagile välja.

Ei aita näitlejate nägudele manatud sügavmõttelised ehk äraseletatud ilmed.

“Pimedates akendes” korduvad pea kõikide Eesti kunsti poole sirutuvate filmide hädad: punnitatakse ja punnitatakse, aga ei midagi.

Sestap on lausa kahju filmi värvatud nii mõnestki heast näitlejast nagu Katrin Välbe, Ita Ever, Endel Pärn ja miks mitte Ada Lundver. Oo, miks te ei lase neil oma headust ilmutada, käis kogu aeg peast mõte läbi.

“Pimedad aknad” on vist ka ainus võimalus näha ning meenutada meie teatri varalahkunud lootust Jaak Tamlehte. Kena mees oli ja küllap ka andekas.

Väga kandev osa on persoonil nimega Mariana Taraszkijeviczòvna-Leoveer-Thaling. Kes või mis ta seal ometi on?

Teisalt, ja siin seisneb paljude Eesti filmide tõeline väärtus, me saame neid korüfeesid lihtsalt näha, meie, kes me oleme neid ehk näinud ka hiilgerollides.

Me võime need vaimud uuesti välja kutsuda filmiinimeste kujul. Praegused vaatajad aga ehk ei saagi aru, miks üks või teine mutt või onkel seal üldse istub, mõistmatult piinatud ilme näol.

Filmile stsenaariumi annetanud Lilli Promet teatavasti viibis Saksa okupatsiooni ajal Vene tagalas ega mõistnud mõhkugi, mis siin tol ajal sündis. No miks ta siis sellise asja ette võttis?

Kus olid tsensori silmad?

Aga mis seal mõista oligi, fašistid olid pahad, nende sabarakkudest rääkimata, ausatel inimestel lihtne polnud, ent lohutada võib, et neist said üsna peatselt tublid nõukogude inimesed.

Tegevus toimub nimelt 1944. aasta septembris, mil igasugused iseseisvusunistused said otsustava lopsu.

Film sellest mõistetavatel põhjustel rääkida ei saanudki, pisut üllatasid oma kolikoormatega mööda ­maan­teid kiirustavad inimesed. ­Kuhu nad läksid? Ning kelle eest? Sakslased sõitsid neile vastu, kuid kes olid kannul?

Eh, tahaks siin küsida, kus olid inimese parima sõbra tsensori silmad? Nii et igas filmis on alati ka midagi head ja huvitavat, nagu väitis kuulus Ingmar Bergman vanu Hollywoodi linte vaadates. Selle mõtte ja lootusega heitkem pilk ka “Pimedatele akendele”.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (2)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Juhan Särgava
Läänemere-sõbraliku talu konkursi rahvusvahelise võidu tõi tunamullu Eestisse ASi Saidafarm pererahvas Helve ja Juhan Särgava.
Kuigi põllumehi süüdistatakse Balti mere kinnikasvamises, muretsevad nood, kuidas sättida oma tegevus keskkonna- sõbralikumaks.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Seni mõõdeti Tartu ilmaandmeid Tõraveres, kuid alates 24. aprillist tegutseb ülikooli füüsikainstituudi (FI) õppehoone ehk Physicumi katusel uus ilmajaam.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Kütuseaktsiisi tõstmise mõju kohta pole põhjalikku analüüsi tehtud, kuid majutusteenuste käibemaksu kergitamise kohta valmis konjunktuuriinstituudil mullu korralik analüüs.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avamine
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avas traditsiooniline rongkäik, mis sel aastal oli 1980ndate stiilis.
Juubelit tähistav HÕFF toob kevadisse Haapsallu haruldased friigipärlid ja tänapäevase žanrikino paremiku.
Seakasvatuse tulevik Kehtna lähistel asuvas ASi Rey farmis on tume, pankrotis ettevõte ei suuda ennast enam mingil moel ära majandada.
Seakasvatuse tulevik Kehtna lähistel asuvas ASi Rey farmis on tume, pankrotis ettevõte ei suuda ennast enam mingil moel ära majandada.
Sealihatootjate raske olukord viis esimese farmi pildilt: teisipäeval kuulutas Pärnu maakohus välja OÜ Rey Seakasvatus pankroti.
Professor Ülo Mander uurib koos Pariisi VI Ülikooli magistrandi Manon Louis’ga märgalataimi Pariisi lähistel.
Professor Ülo Mander uurib koos Pariisi VI Ülikooli magistrandi Manon Louis’ga märgalataimi Pariisi lähistel.
Kuna Eestis pole nitraadiprobleem viimasel ajal kriitiline, rakendab professor Ülo Mander oma sellealaseid teadmisi Prantsusmaal.
Karu Harjumaal Nahe jahiseltsi maadel, kus tänavu liigub jahimeeste kinnitusel vähemalt tosin mesikäppa.
Karu Harjumaal Nahe jahiseltsi maadel, kus tänavu liigub jahimeeste kinnitusel vähemalt tosin mesikäppa.
Viimased aastad on toonud Harjumaale tubli karulisa, mesikäpad jäävad seasöötmiskohtades suupärast otsides üha sagedamini rajakaamerate ette.
“Lapsed tahavad ju iga päev süüa, neile on riideid ja jalanõusid vaja,“ selgitab Õnne Haljasorg (pildil koos perega koduköögis), miks elatis on üksikvanematele nii oluline. Samas isadust tuvastamata ei maksta lastele elatist.
“Lapsed tahavad ju iga päev süüa, neile on riideid ja jalanõusid vaja,“ selgitab Õnne Haljasorg (pildil koos perega koduköögis), miks elatis on üksikvanematele nii oluline. Samas isadust tuvastamata ei maksta lastele elatist.
Õnne Haljasorg käis aastaid kohut, et tuvastada mehe isadus ja saada temalt elatist. Pöördumine õiguskantsleri poole aitas riigilõivuseadust muuta nii, et isadust saab tuvastada nüüd ka tasuta.