Põllumeeste Balti kett

Ma ei tea ühtki põllumeest, kes armastaks Tallinna. Mitte et neile pealinna liikluses või ametiasutustes orienteerumine raskusi valmistaks. Pigem kehastab Tallinn neile võõrast, linlikku ja loomulikest väärtustest kaugenevat elustiili.

Ometi on põllumehi tuleval kolmapäeval hulgi Tallinna tulemas. 12. oktoobril, kui Euroopa Komisjon avalikustab ELi põllumajanduspoliitika reformi seisukohad, kogunetakse Euroopa Liidu Eesti esinduse ette nõudma, et ühendus lõpetaks viimati liitunud riikide ebaõiglase kohtlemise.

Sama teevad Läti põllumehed Riias ja Leedu põllumehed Vilniuses ning Balti riikidest pärit inimesed Brüsselis.

Kui Eesti 2004. aastal koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa postsotsialistlike riikidega Euroopa Liidu liikmeks sai, määrati neile kõige väiksemad põllumajandustoetused. Toetuste määr arvestati tollaste viljasaakide alusel. Madalamatest toetussummadest tingitud pahameelt leevendas lootus nende ühtlustumisele järgnevatel eelarveperioodidel.

Seda ei ole juhtunud. Ka praegu saavad Eesti põllumehed keskmiselt 100 eurot hektari kohta, Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine on 270 ja näiteks Hollandis, Belgias ning Itaalias on toetusraha üle 400 euro hektari kohta.

Märgatavat paranemist pole loota ka uuel, 2014.-2020. aastat hõlmaval eelarveperioodil. Kuigi põhimõtteliselt valitseb Euroopas seisukoht, et ükski uus liikmesriik ei tohiks saada vähem toetusi kui 90% ELi keskmisest, pole täpsustatud, mis ajaks ja mis skeemi abil see toimuma peaks. 2014.-2020. aasta eelarveperioodi lõpuks plaanitakse sellele eesmärgile lähenemist vaid 30% ulatuses.

Asi oleks mõistetav, kui tootmiskulud põllumajanduses oleksid uutes riikides madalamad kui vanades. Tegelikult ostame tehnikat, väetisi, kemikaale jms sama hinnaga kui kõik teised, maa rendihinnad tõusevad siingi ning mootorikütus on mõnes Euroopa riigis odavam kui meil.

Samas jäävad meie inimeste sissetulekud kaugele maha paljude Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide omast ning toidukaup on siin kallis osta praegustegi hindadega.

Need ongi põhjused, mis toovad Baltimaade põllumehed tuleval nädalal pealinnadesse ELi esinduste ette meelt avaldama. Euroopale soovitakse märku anda, et praegune seis on ülekohtune ning et toetused tuleb muuta õiglasemaks.

 Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on seda meelt, et kõikide põllumeeste ühine, tasakaalustatud ja läbimõeldud protestiavaldus on omal kohal. Kuna Euroopa Liidu eelarvet ning sellega seotud põllumajanduspoliitika reforme arutatakse veel vähemalt aasta otsa, on selle aja jooksul võimalik algatada arutelusid ning teha muudatusettepanekuid.

Vähemalt täna, nädal enne meeleavaldust, tundub, et Eesti põllumeeste organisatsioonid ja maaelupoliitikud on milleski kokkuleppele jõudnud: et toetused on kõikide põllumeeste ühine mure.

Veel parem on, et ühise löögirusikana tegutsevad seekord kolm Balti riiki. Kui üks väike riik on suure Euroopa institutsioonidele nõrk vastane, siis Baltimaade ühistegevuses nähakse juba mingit jõudu. Balti ketti veel mäletatakse.