Põllumeeste toetused tõusevad
Valitsus on oma töö tuleva aasta riigieelarvega lõpetanud, eelnõu Riigikogule esitanud ning täna toimub Riigikogus selle esimene lugemine. Mis seal salata, tänavune sügis on keeruline ka põllumeeste jaoks.Esiteks seetõttu, et saagikoristust on varjutanud keskmisest halvem ilm. Teine suur erinevus, võrreldes eelmiste aastatega, on üldine majanduse ja rahanduse keeruline olukord. Eestisse jõudis see küll mõnevõrra varem kui Euroopasse, aga ilmselgelt on meil toimuv osa rahvusvahelisest arengust.Ning kolmandaks, erinevalt siinsetest oludest oli Euroopas üldiselt väga hea viljakasvatusaasta.
Paraku võib hea saagiaasta tuua põllumeestele majandusliku tagasilöögi, sest suur pakkumine on langetanud kokkuostuhindu.Eesti valitsus ei suuda ohjata rahvusvahelist kriisi ega kujundada ilmastikuolusid Eestis ning saaki Euroopas. Aga kindlasti saab valitsus toetada põllumajandustootjaid eri tegevuste, sealhulgas eelarvepoliitika kaudu. Nii võibki öelda, et riigi tugi põllumeestele on tänavu sügisel suurem kui taasiseseisvunud Eesti ajaloos kunagi varem. Juba säästueelarve koostamise käigus ei vähendatud ühtegi põllumajandustootjatele suunatud tegevuse rahastamist - ei Euroopa Liidu rahaliste vahendite kaasfinantseerimist ega siseriiklikke toetusprogramme. Kõik kohustused, mis 2008. aasta eelarves kavandati, saavad täidetud ning ka rahvuslik juurdemakse jäi lubatud maksimaalsele tasemele. Kõik põllumajandussektori toetused tänavuses riigieelarves on kokku rekordilised 4,2 miljardit krooni. Vale ja ebaõiglane on mõne opositsioonipoliitiku etteheide, justkui oleks põllumees oma muredega üksi jäetud.
Uue komisjoni ideeValitsuse mõistev suhtumine põllumeestesse väljendub ka 2009. aasta eelarve eelnõus. Euroopa Liidu toetused ja nende kaasfinantseerimine suurenevad. Nii kasvab maaelu arengukava rahastamine 452 miljonit (sh riigieelarvest 247 miljonit) ja põllumajanduse turukorralduse rahastamine 36 miljonit krooni. Kalanduse rakenduskava ja turukorralduse rahastamine suureneb 100 miljonit krooni (sh riigieelarvest 71 miljonit).Ka kõik siseriiklikud programmid ja tegevused säilivad kavandatud mahus. Ainus põllumehi puudutav eelarvekärbe on täiendava juurdemakse maksmine 235 miljoni krooni võrra väiksemana lubatud maksimaalsest tasemest. Aga ka nimetatud kärbet arvestades suurenevad põllumajandustoetused järgmisel aastal 250 miljoni krooni võrra.
Tänavu on tõusnud päevakorda ikaldustoetuste teema. Ikaldustoetusi on Eestis varem makstud, aga paraku ei võimalda ELi uued riigiabireeglid enam ühekordseid poliitilisi toetusi maksta.Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku moodustada põllumajanduse erakorralise olukorra tõttu kriisikomisjon, aga selle ülesanded ning pädevus pole selged. Uus komisjon oleks alternatiiviks Riigikogu maaelukomisjonile, mille umbusaldamiseks ei ole põhjust.Riigikogu maaelukomisjoni, valitsuse, põllumajandusministeeriumi ja tootjate esindusorganisatsioonide igapäevane koostöö on parim lahendus nii lühiajaliste probleemide lahendamisel kui ka strateegilise põllumajanduspoliitika kujundamisel. Veel üks poliitikute komisjon killustaks tegevust senisest rohkem ega looks lisaväärtust.
Põllumeeste toetamine peab väljenduma reaalsetes sammudes, mitte poliitilistes kõnekodades.Suhtumine riiki on ka kodaniku väärikuse mõõdupuu. Seepärast ei peaks me oma riiki näitama halvemana, kui tegelikult oleme. Õiged ei ole mõnede poliitikute-tootjate väited, et Läti ja Leedu valitsused toetavad oma põllumajandustootjaid tunduvalt rohkem kui Eesti valitsus.
Strateegiline hoiakTegelikult on Eesti ainus Balti riik, kus juba mitu aastat on makstud täiendavaid top-up toetusi maksimaalsel lubatud tasemel. Läti ja Leedu pole seda seni teinud ning seoses pingelise eelarvega kavandatakse Lätis siseriiklike toetuste 20protsendilist vähendamist.Valede ja negatiivsete uudiste levitamine ning paanika külvamine ilma lahendusi pakkumata ei ole riigimehelik tegevus.
Tõenäoliselt saabuvad põllumeeste jaoks raskeimad ajad järgmisel varakevadel, kevadkülviks valmistudes. Otsigem siis üheskoos lahendusi. Põllumajandustootmine ja toidutööstus on strateegilised valdkonnad, mis on osa riigi julgeolekupoliitikast. Seepärast on põllumajandus üks valitsuse prioriteete ning see väljendub ka tänavuse ja järgmise aasta eelarvetes. Loodan, et pingeline eelarve arutelu Riigikogus saab olema lahendusi otsiv, mitte parteipoliitiline enesenäitamine ega sotsiaalseid rühmi vastandav.
