Kutsun teid kõiki mõistma, et põllumehed ei kogunenud täna Toompeale niisama protestima. Nende äng ja mure põllumajanduse ning laiemalt maaelu pärast on põhjendatud. Erinevatel põhjustel on kõige valusamalt pihta saanud seakasvatus ja piimakarjakasvatus.

Eesti parlament ja Eesti valitsus olgu nüüd Eesti põllumeestele liitlaseks ning leidkem võimalused nende kiireks toetamiseks. Kui see tähendab erakorralist kriisiabi, siis tuleb abi anda. Kui see tähendab riigieelarvest üleminekutoetuste maksmist nagu Euroopa Liit lubab, siis tuleb toetust maksta.

Vaadakem seda kõike just Euroopa Liidu üldises kontekstis ja meie põllumehi võrdluses naabermaade põllumeestega. Näeme tihedat konkurentsi. Paratamatult on siin tugevamad need, keda oma riik lubatud viisil toetab ning nõrgemad on need, kelle arvelt riik kokku hoiab.

Eesti ei peaks nende viimaste hulka kuuluma. Eesti peaks suhtuma oma põllumeeste muredesse sellise solidaarsusega, mis on üks Euroopa Liidu tugevusi. Lõpeks pole see vaid ühe majandusharu küsimus, see on linnadest väljaspool toimiva maaelu kestmise küsimus.

Põllumehi endid aga julgustan rohkem ühistegevusele. See annab jõudu kriisi leevendamiseks.