Tiina Tšatšua, EBSi õppejõud

Eelmisel nädalal vaatasin Eesti Draamateatris Merle Karusoo lavastatud “Pansot”. Etendus pani mõtlema, meenutas mulle olulisi jutuajamisi ja inimesi...

Käin teatris nii tihti, kui lavastatakse uusi ja põnevaid etendusi, ning täpselt nii tihti, kui õnnestub olla õnnelik piletiomanik. Omanikuks saamine pole aga sugugi lihtne.

Armastan väga draamateatrit ja Vanemuise teatrit ning tahan väga armastada linnateatrit, kuid seal ei taheta mind peaaegu mitte kunagi uksest kaugemale lubada (mul lihtsalt ei õnnestu piletit hankida).

Tahan aga peatselt taaskohtuda Ugala teatriga, seal on nii mõndagi põnevat toimumas. Ja kindlasti soovin Vanemuise “Tabamata imet” imetlema minna.

Marko Pomerants, siseminister

Viimati käisin 15. detsembril vaatamas teatri NO99 etendust “Kes kardab Virginia Woolfi?”. Seal mängisid Hendrik Toompere juunior, Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla – väga hea ansamblitöö.

Muidu käin teatris harva, ei meeldi äripäeval teatrisse tormamine. Ka tookord oli Riigikogus arupärimine, aga opositsioon oli mõistlik – vähemalt osa sai aru, et mul on vaja teatrisse minna ja lõpetas küsimise õigeaegselt.

Rakveres on meil mitteformaalne teatrisõprade rühmitus Antiooperi klubi, kellega saab aeg-ajalt teatris käidud.

Klubis on ka ooperigurmaane, aga põhižanr on ikka draama. Komöödiatesse suhtun ma ettevaatusega, head nalja on raske teha. Kunagi jäin Rakvere Vallimäel ühe sellise suveetenduse ajal nõlva peale magama. Täitsa kaine olin.

Ooperit käisin viimati vaatamas Kiievis, balletti Jõhvis. Piletid on ostetud Rakvere teatri lavastusele “Tuulte pöörises” ja 24. aprillil on plaanis Vanemuises “Helisev muusika” ära vaadata.

Matti Orav, Valuoja põhikooli direktor

Kaks nädalat tagasi käisin koos naise ja töökaaslastega Pärnu Endla teatris ja nädal enne seda Viljandi Ugalas. Endlas vaatasime etendust “Ära muretse, kallis” – lihtne, lõbus jant, töönädala lõpuks kerge vaatamine. Ugalas oli “Kollase noole” esietendus. See oli sügava sisuga mõtlemapanev lugu elust ja sellest, kes me oleme ja kuhu liigume.

Teatrisse jõuame üldiselt poolaastas korra, sel kuul sattus lihtsalt rohkem külastusi. Tihemini käime koduteatris Ugalas ja valime sellised lavastused, mille sisu meid huvitab või mida sõbrad on kiitnud.

Plaanis on minna vaatama Endlasse “Ballettmeistrit” ning “Meest, kes teadis ussisõnu”.

Tanel Bulitko, tõuloomakasvatajate ühingu esimees

Sel hooajal olen vähe teatris käinud, viimati sai Endla Küünis ühe ürituse raames lühikest komöödiat vaadatud. Aga viimatine tõsisem teatriskäik oli mullu märtsis Eesti Draamateatrisse.

Üldiselt tuleb aastas ikka paar-kolm teatrikülastust kokku, lisaks suvelavastused – näiteks Kurgjal, Albus, Käsmus. Suvistel vabaõhuetendustel ja suvekontsertidel armastan ma väga käia.

Eriti meeldivad mulle lavastused, kus leidub killukesi elust enesest ja saab ka naerda. Ning kui peaosas on Ita Ever või Aarne Üksküla, võib positiivses teatrielamuses kindel olla. Noorematest näitlejatest tõstan esile Märt Avandit, Tiit Sukka ja Taavi Teplenkovi.