Puitu raiutakse siis, kui selle eest saab väärilist hinda
Repo Vabrikute juht Tiit Kolk on Postimehes arutlenud, kuidas oleks võimalik panna metsaomanikud rohkem metsa raiuma, et turul jätkuks puitu nii metsatööstusele kui Eesti Energia Narva elektrijaamadele.
Puidu turuletulekuks on üks väike samm astutud sellega, et EE ostab oma Narva jaamadele 400 000 tm küttepuid nn puhta elektri tootmiseks. Küttepuidu hind tõusis Virumaal tasemele, millega tasub jälle raiuda.
Kahjuks on siin ka varjukülgi ja selles olen Tiit Kolgiga nõus. Narva jaamadel ei ole läheduses jääksoojuse turgu ning EE võiks tõesti põhiosas kasutada ikkagi võsa ja raiejäätmeid.
Metsaomanik on muutunud
Jutt sellest, et küttepuidu hinnad on liiga kõrged, on liialdatud. Hind on muutunud lihtsalt metsaomaniku jaoks atraktiivseks ja tasuvaks. Tekib lootus, et omanikud hakkavad ka vanadel karjamaadel kasvavaid sodimetsi uuendama kvaliteetsemateks puistuteks.
Nii plaadi- kui tselluloositootjad peaksid aru saama, et puitu raiutakse vaid siis, kui selle eest makstakse õiglast hinda.
10–15 aastat tagasi oli tõesti olukord, kus metsatööstus arenes tormiliselt, aga metsaomanikud olid nõrgukesed nii teadmistelt, organisatsiooniliselt kui rahaliselt, ja töösturid said seda oma kasumite teenimiseks ära kasutada. RMK-le ja suursullerdajatele (igasugused vahendajad) maksti metsamaterjali eest vähemalt kolmandiku jagu kõrgemat hinda kui metsaomanikele. Aga just siis oleks pidanud juba hakkama mõtlema mõlemapoolselt kasulikule koostööle.
Omanikud hakkavad raiuma metsa, kui see on rentaabel. Praegu on ilmselt üks võimalusi luua metsatööstusettevõtete toel tugevaid metsaomanike tulundusühistuid, et oleks, kellega koostööd teha. Usun, et paljud omanikud on huvitatud metsade kordategemisest ja annaksid ühistule volituse metsamaadel tegutseda.
Tiit Kolk kirjutab, et hinnatõusuga kaob ära hinnatundlik puidutarbija. Ju peabki kaduma, kui ei oska muutuda efektiivsemaks. Metsaomanikud on oma küttepuust saanud hinda, mis alles viimasel neljal-viiel aastal on hakanud ka kulusid katma. Kümme aastat tagasi raiusin näiteks oma vanu karjamaametsi umbes 20 hektaril, kus 90% oli küttepuu, hinnaks miinus
60 kr/tm. See aeg peaks küll möödas olema.
Kolm sammu olukorra parandamiseks
Raiemahtude suurendamiseks on Tiit Kolk pakkunud kolm lihtsat sammu, millega olen osaliselt nõus.
Lehtpuupuistutes võiks raievanuse piirangu üldse kaotada. Üleseisnud puistuid on juba praegu 30 mln tihumeetrit ja alaraiumise tõttu see maht järjest suureneb. Ainukeseks piiranguks võiks olla nõue, et viie aasta pärast peab kasvama raiekohas kvaliteetne, kasvukohale sobiv noor mets.
Okaspuupuistutes kasutaksin sama mehhanismi, kus raievanuse määraks turg, kuid aimates sellisele ettepanekule kadu, aitaks võib-olla Olavi Udami erametsaportaalis pakutu. See on n-ö kaalutud keskmine raievanus okaspuu enamusega segapuistutes. Okaspuu raievanus tuleks natuke alla ja lehtpuu ei jõuaks suures mahus kõlbmatuks muutuda.
Metsatulu võiks olla tõesti täiesti maksuvaba. See paneks kindlasti omanikud rohkem raiuma, annaks paljudele tööd ja tööd saaks ka metsatööstus. Iga loodud töökoht on ju riigile tulu.
Suurematest arvestuslankidest, nagu pakub Kolk, ei oska aga erilist tulu näha. Minu meelest oleksid need meie maastikus võõrkehad. 30–40 aastat tagasi oli neid metskondades palju näha. Inimesed kutsusid neid lennuväljadeks. Pealegi oli seal tõsine tegemine kolmanda ja neljanda järjekorra langi metsastamisel, kuna metsa mikrokliima oli nii palju muutunud.
Maamaksu erinevus raiumise järgi ei annaks midagi. Juba praegu on vallale minev maamaks paljudes kohtades maksimaalne.
Mis puutub Tiit Kolgi pakutud võimalusse, et taastuvenergiat peaks tootma ainult mehaaniliselt mittesobivast kütusest, siis siin näen küttepuu hinnale selget survet, mis metsaomanikku ahistab. Ka taastuvenergiale piiri panna oleks rumal. Küllap tuleb kombijaamu veel juurde ja elektritootmise kõrval leitakse kasutus ka soojusenergiale.
Turule jäävad need, kes teevad koostööd selle nimel, et kogu tarneahel kännust taburetini või höövelmaterjalini oleks kõigile osalistele tulus.
