Raadiokaja: Suvised eetrihäired

Seekord võtsin nõuks kirjutada nähtustest, mis mulle kõrva hakkasid just sel suvel. Ja seotud on mu tähelepanekud raadioga. Ikka sellepärast, et olen sel suvel (kui aus olla, siis ka mitmel varasemal suvel, eriti puhkuse ajal) rohkem ikka raadiot kuulanud kui telekat vaadanud. Raadiokuulamine tundub kuidagi mõttekam tegevus, kui lösutada diivanil ja vahtida pildikasti.

Liis on parem kui Pille

Telekas on väga tülikas, nõuab kogu tähelepanu endale ega lase millegi muuga üldse tegelda.

Raadioga on hoopis teised lood. Ärkad hommikul üles, paned kohvi hakkama, klõpsad raadio mängima, ja võid lihtsalt niisama olla. Eriti veel, kui on puhkus - las siis mängib taustaks hea muusika või kõlab kellegi jutt. 

Kui tekib tahtmine midagi ette võtta, võid rahumeeli astuda aparaadist eemale, aga ega side raadioga sellepärast veel ei katke. 

 Kunagi olin ma kõva Star FMi hommikuprogrammi kuulaja. Mingi aeg lõpetasin selle ära, sest ei suutnud enam kõige lugupidamise ja austuse juures ühe saatejuhi, Pille Minev nimelt, sädistamisi-säutsumisi välja kannatada. Eriti veel siis, kui ta oma isiklikke läbielamisi ja sõbrannade lugusid jahvatas. Milleks, ei tea.

Mina küll endale sellist sõpra ei taha, kes räägitud lugusid, läbielamisi või muida asju kogu ilmarahvale eetri kaudu edasi annab. Jumal tänatud, et inimeste nimesid ei maininud.

Kui aga sel suvel Liis Lusmägi Pillet asendas ning Liis ja Allan Roosileht kahekesi hommikused saatejuhid olid, kuulasin täitsa huviga. Mõnus. Rahulikum. Keegi ei sädistanud ega plärtsunud.

Kaks asja veel. Kui kuulad hommikuprogrammi algusest peale, siis on kahjuks nii, et tunnist tundi loetakse ühtesid ja samu uudiseid. Teinekord on isegi järjekord sama. Jah, võib aru saada, et paljud ärkavad hiljem ja tahavad ka uudiseid. Aga milleks siis ühtede ja samade uudistega kurdistada neid, kes varahommikust saati truult raadiot kuulavad. Tõsi, see ei ole ainult Star FMis nii.

Teine asi, mis mind nimetatud raadiojaamas häirib, eriti just hommikuprogrammis, on see, et ilmateade öeldakse ainult Tallinna kohta. Et kui palju on parajasti meie pealinnas õhutemperatuur. Ja nii tunnist tundi ning päevast päeva. Tuletame meelde: Eesti ei ole ainult Tallinn! Kuna ma ise Tallinnas ei ela, ei huvita mind mitte üks raas, kui palju seal soojakraade on.

Meil elab inimesi (veel) ka mujal Eestis. Ma mõistan, et iga linna-valla-küla kohta ei saa ega jõua ilmateadet edasi anda, aga suuremate linnade kohta võiks ju küll teada. Soovitan soojalt: võtke eeskuju Elmarist, minu teisest lemmikraadiost, kus antakse tihti ilmainfot, aga  kõigi suuremate Eesti linnade kohta.

Saatejuht olgu saatejuht

Häirima on mind hakanud ka see, et tuntud raadiohääled loevad samas jaamas sisse ka reklaame. Minu meelest ei ole see õige. Tegelikult on reegel selline, et ajakirjanduslik sisu ja reklaam peavad olema teineteisest selgesti eristatavad.

Tuntud raadiohääl, kes päevast päeva räägib eetris, ei tohiks oma häält reklaami lugemise sisse panna. Kuidas ma saan teinekord olla kindel, et kui sama inimene näiteks hommikuprogrammis kõneleb, siis ei tee ta tegelikult hoopis reklaami?

Kõige pentsikum on aga see, kui raadiosaate vahele pikitud reklaamid loeb maha saatejuht, kes parajasti eetris on. Minu meelest on see lausa usalduse küsimus. Usaldusväärsuse küsimus. Ajalehes ei kirjuta ju ajakirjanik ka reklaamlugusid (üldjuhul) - et uudisteküljel on tema sulest ja tema nimega uudislugu, aga paar lehekülge edasi,  reklaamküljel, on tema sulest ja tema nimega reklaamlugu.