Rahvastikuteadlane: Mehed on muutumas tootjatest tarbijateks
Eesti rahvastiku püramiidis on rida auke, tingitud erinevate aastate sündide tasemest ning välisrändest. Neid aitaks tasandada vanuselise suremuse muutumine ja sihipäraselt reguleeritud välisränne, isegi pagulaste saabumine. Sündimuse stimuleerimine annab tulemuse teatud viiteajaga.
2011. a loenduse suvel avaldatud rahvastikupüramiidis on kõige suurem auk nii meestel kui naistel vanuses 10-14 aastat. Suhteliselt väiksearvuline on ka 65-69 aastaste arv. Naistest on suhteliselt arvukamalt 20-24 ja 25-29 aastaseid. 2000. a rahvaloendusel oli nii meestest kui naistest kõige arvukamalt 10-14 aastaseid. Naistest oli siis praegusest enam ka 40-44 aastaseid.
Nii augud kui ka välja ulatuvad tulbad püramiidis on tekkinud viimase kümnendi loomuliku iibe ja rände tulemusel. Nende mõju elanike prognoositavale arvule ja koosseisule on väga oluline.
Augud püramiidis
Rahvastiku vanuspüramiidi suremuse vanuskordajatega kõrvutades saame üsna täpselt prognoosida meie demograafilist olukorda paarikümneks aastaks ette. Seda muidugi siis kui ränne puuduks.
Esiteks on meeste suremus tööealises vanuses naistest tunduvalt kõrgem. Näiteks oli 2011. a 20-24 aastastel meestel suremuskordaja 1,22, naistel 0,28; vanuses 25-29 meestel 2,17, naistel 0,47; vanuses 30-34 meestel 2, 86, naistel 0,56.
Mida siit järeldada? Tunduvalt väheneb nende inimeste osa rahvastikus, kes toodavad sisemajanduse koguprodukti. Teiseks tekib olukord, kus keskeast vanemate naiste jaoks ei leidu enam partnereid.
Naiste suremuse vanusgraafiku puhul on kõige olulisem vanus 20-35. Selles eas sünnitatakse. Huvitav on märkida, et 20-24 aastaste naiste suremus oli väiksem 15-19 vanustest. Suremus ja väljaränne nende naiste osas vähendab tulevikus laste ja ka elanike arvu üldiselt.
Sündimuse vanuskordajad näitavad, millises vanuses naised kõige sagedamini sünnitavad. Mõned näited. 2011. a andmetel sünnitasid kõige sagedamini naised vanuses 25-29 aastat – sündimuse vanuskordaja 91,8. Järgnesid 30-34 aastased – 68,5. 20-24 aastastel oli see 54,9. Viimase paarikümne aasta tendents on olnud, et sünnitamist lükatakse edasi. Selle tulemusena suureneb ühe-kahelapseliste perede arv.
Esimene voor toob kaasa teise
Kui sünnitatakse aktiivselt 20-25 aastaselt, on võimalik ka järgmine voor – sünnitada 30-35 aasta vanuselt ning peres on juba kolm või neli last, ilma et naiste tööalane kvalifikatsioon oluliselt kannataks.
Välisrände sooline ja vanuseline jaotus mõjutab rahvastiku püramiidi ja selle kaudu ka elanike arvu. Sisse- ja väljarändes võib eristada kahte või kolme vooru.
Esimese vooru moodustavad nooremad tööeas mehed. Meile sisse rännanud mehed suurendavad töötajate arvu, kuid muudavad ka rahvuslikku koosseisu. Eestist välja rändavad mehed omakorda vähendavad töötajate arvu, aga vähendavad ka siinset perekondade teket. Lisaks sellele loovad nad eelduse rände järgmiseks vooruks. Eestisse sisse rändavad naised suurendavad sünnitusealiste kontingenti ja selle tagajärjel elanike arvu. Eestis lahkuvad naised aga annavad vastupidise tulemuse ja võivad kaasa tuua väljarände järgmise vooru.
Rände teise vooru moodustavad noortele meestele järgnevad naised või nende vanemad, kolmanda vooru aga uues elukohas paigastunute sugulased ja tuttavad. Seega võib välisränne vaid esialgu suurendada tööealiste osatähtsust, aastate pärast suureneb nende arvel ka ülalpeetavate arv. Kuna viimastel aastatel on ülekaalus olnud nii noorte meeste kui naiste väljaränne, muudab see rahvastiku struktuuri negatiivselt (uued augud püramiidis) ja toob kaasa pikemas perioodis elanike arvu vähenemise.
Kaudselt mõjutab meie demograafilist olukorda ka maalt linna siirdumine. Maal on olnud perekonnad püsivamad ja maanaiste sündimus kõrgem. Maal säilub nii eesti keel kui ka kohalik kultuur. Viimaste aastate kiire töökohtade kadumine maal on kaasa toonud perekondade purunemise, kuna isad käivad kaugel tööl. Maameeste hulgas on pideval olnud kõrgem suremus ja invaliidistumine, mille põhjuseks on sageli alkohol. Maale pöörduvad tagasi pensioniealised.
Liiga palju invaliide
Lisaks suremusele keskeas mõjutab meie majanduslikku olukorda ka invaliidistumine. Selle tagajärjel muutuvad noored ja keskealised mehed tootjatest tarbijateks. Neid tuleb hooldada, neile pensioni ja toetusi maksta. Siit järeldus – tuleb teha kõik, et noorte ja tööealiste suremust ning invaliidistumist vähendada.
Iga riigi heaolu sõltub sellest, milline on sealses rahvastikus tootva ja ülalpeetava rahvastiku suhe. Tänu eluea pikenemisele ja sündimuse vähenemisele suureneb ka tööeast vanemate elanike arv. See suundumus on omane kogu Euroopale. Sellest siis soov pensioniiga kaugemale nihutada ja mure pensionifondide jätkuval rahastamisel.
Seoses tootmise iseloomu muutumise ja elanike suurtesse asulatesse elama asumisega on edasi nihkunud noorte tööleasumisiga. Seepärast võib ajutine sündimuse tõus suurendada SKP tootmist alles paarikümne aastase viiteajaga. Samal ajal suurenevad kulud enne tööikka jõudmist.
Tuuldelendavad kulutused
Kahjuks puuduvad ligilähedased arvutused, palju kulub lapse sünni järgselt pere- ja lastetoetustele, lasteasutuste ja üldhariduskoolide ülalpidamiseks, kutsealaseks ettevalmistamiseks ning neile töökohtade loomiseks. Oluline on, et noori valmistatake ette eelkõige nendel erialadel, mis võimaldavad toota Eestis lisandväärtust. Kõik need kulutused lendavad tuulde, kui noored Eestist lahkuvad, invaliidistuvad või hukkuvad.
Eesti keele ja kultuuri säilimisel on oluline, kui palju sõlmitakse abielusid eestlaste ja teistest rahvustest isikute vahel ning kuivõrd nendes peredes räägitakse eesti keelt.
Kokkuvõtteks. Eesti rahvastiku püramiidis on rida auke, mis on tingitud erinevate aastate sündide tasemest ning välismigratsioonist. Neid aitaks kõige enam tasandada vanuselise suremuse muutumine ja sihipöraselt reguleeritud välisränne, Kõne alla võiksid tulla ka pagulased. Sündimuse stimuleerimine annab tulemuse teatud viiteajaga.
Loodan, et suudame oma keele ja kultuuri säilitada ka siis kui elanike arv langeb alla miljoni, eestlasi sealhulgas kaheksasada tuhat.
