Reformid riigimetsas on seadusevastased
Austatud Riigikogu!
Mets on olnud ja on tänaseni eestlase suurim, nähtavaim ja tunnetatavaim (loodus)rikkus, riigimets on olnud üks Eesti riikluse alustugesid. Mets on olnud meie inimese tugevaima emotsionaalse sideme allikas loodusega, majandusliku kindluse allikas, iseseisvuse tagatis, krooni kattevara...
Sest pool Eesti territooriumist on mets, iga inimese kohta on meil metsa rohkem kui valdaval enamikul teistel rahvastel. Sest see mets on Eesti riigi või valdavalt eestlase oma. Tänaseni.
Omariikluse esimestest päevadest alates on osatud seda tähtsustada. Omariikluse olulise osana on riigimets metskondade süsteemi kaudu eksisteerinud 1918. aastast alates.
Riigimetskondade kaudu on mets Eestit suuresti elatanud ja andnud (meele)kindlust iseseisvuse ajal. Riigimetskondade kaudu osati Eesti metsarikkust suurendada isegi 50 okupatsiooniaasta vältel - Heino Tederi taoliste metsa-, looduse- ja aatemeeste eestvõttel.
Seda tunnetades ja taibates ning eeskätt sadade haritud metsameeste ja metsateadlaste teadmistele tuginedes on Eesti riigimetsas ja riigimetsaga seni toimetatud, see toimetamine ka Riigikogu poolt seadustatud ja Eesti metsanduse arengukavasse aastani 2010 fikseeritud.
Metsaseadus, metsapoliitika alused ja metsanduse arengukava kõiki Eestimaa kodanikke puudutavate seadusandja dokumentidena on alati olnud ulatuslike ja sisukate debattide allikaks nii Riigikogus kui avalikkuses. Otsustavaks on seni alati ja täiesti mõistetavalt olnud seadusandja tahe. Suuri ning põhimõttelisi muudatusi ja suundi Eesti metsa asjus pole seni väljaspool Riigikogu otsustatud. Vähemasti 2007. aastani.
Kehtiva metsaseaduse ja metsanduse arengukava kohaselt ei saaks see ka praegu toimuda muudmoodi. Ometi aga toimub - Eesti riigimetsas, seadusandja poolt 1998. aastal metsaseadusega moodustatud Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMKs). Kuidas nii, miks nii?
Miks käivad RMKs juba pool aastat radikaalse reformi ettevalmistused ilma seadusandja osavõtu, arutelu ja otsuseta? Isegi kui reformid oleksid mõistlikud ja avalikkusele mõistetavad? Miks on ilma seadusandja otsuseta käimas Eesti ajaloolise riigimetskondade süsteemi sisuline likvideerimine?
Kehtivas metsaseaduses on riigimetsa majandamisele (RMK moodustamisele ja ülesannetele) pühendatud tervenisti neljandik paragrahvidest. Oma paljutahuliste ja suuresti avalik-õiguslike funktsioonide tõttu pole RMK kaugeltki mitte tüüpiline puhtmajanduslikku efektiivsust taotlev äriühing.
Just seetõttu pole RMK moodustatud, ei tegutse ega saagi tegutseda vaid äriseadustiku raames. Just seetõttu ei saa RMK juhatus ja nõukogu ise ega ka üldkoosoleku volitusi omav keskkonnaminister keskust ümber korraldada, reformida.
Metsaseaduse paragrahv 47 lõige 4 sätestab üheselt: "RMK korraldatakse ümber ja tema tegevus lõpetatakse seadusega." Kui korraldatakse ümber või kui lõpetatakse.
Austatud Riigikogu juhatus ja liikmed!
Teie endiste kolleegidena ja taasiseseisvumisest kuni 2007. aastani seadusloomes osalenutena, muu hulgas ka kehtiva metsaseaduse ning RMK sisu kujundamises kaasarääkinutena palume teid veel kevadistungjärgul arutada ja võtta seisukoht RMK reformimise seaduslikkuse ja mõistlikkuse kohta.
Jaak Allik, Margi Ein, Ants Käärma, Jaanus Männik, Aavo Mölder, Rein Randver, Arvo Sirendi, Vello Tafenau, Juhan Telgmaa, Jaan Õunapuu
