1939. aastal ei julgenud ükski relvaga mees Eestis pauku teha, kui okupantide vägi mingite lepete alusel meie maale marssis. Nüüd ei ole ühelgi põllumajandusega seotud tegelasel olnud julgust “ei” öelda, kui hullumeelsed tapatalgud mingite kaugel kinnitatud paberite alusel ette võeti. Eelmise nädala lõpuks oli hingusele saadetud 22 000 siga.

Kus on nüüd rohelised, kus on nüüd loomakaitsjad, kus on lihtsalt tubli talupojamõistusega inimesed, kes karjuksid: lõpetage, see pole mõistlik! Peatuge, selline toimimine on tobe! Kui eestlaste kombel taluks tapatalgut Põhja-Korea elanikud, siis oleks see mõistetav. Seal maal elatakse pidevalt surmahirmu tähe all. Aga end vabaks nimetav rahvas?

Eesti hakkas vabaks saama alles siis, kui me 1988. aastal julgesime küsida: kaua see lollus kestab? Kas praegused seatappudega vaikides kaasa jooksjad julgeksid seda enam teha?