REPLIIK: Miks puudeusku eestlased massiliselt prügi metsa veavad?

 (39)

Sodila
SodilaFoto: Andres Putting

Eelmisel aastal koristas RMK metsa alt 254 tonni prügi. Kogus olnuks ilmselt suurem, kui kriitilisematesse kohtadesse poleks pandud kaameraid, mille vaateväljas ei juletud toodud kraami maha poetada.

Kõige suuremas koguses lohistavad oma olme- ja muud prahti loodusse Harjumaa ja Ida-Viru inimesed. Värske RMK aastaraamat annab teada, et neist viimastest saadi tänu kaameratele viis prügistajat ka kätte ning neil tuli tasuda keskmiselt 300 eurot trahvi.

Kõige loodusse viidud prügi kohta pole seda küll palju, arvestades, et RMK maksis rämpsu ära viimise eest ainuüksi eelmisel aastal 53 000 eurot.

Selle taustal on huvitav lugeda uudiseid, kus puudearmastajad end pajude külge lubavad aheldada ja metsaraie inimestel une viib — miks suures plaanis loodusarmastajatest rahva hulgas on ikkagi nii palju neid, kes ei paista mõistvat, et mis isa metsa viib, selle leiab tema lapselaps sealt jälle üles?

Viimasel ajal levib tendents, et ühelt poolt inimesed võõranduvad loodusest ja teiselt poolt idealiseerivad seal toimuvat, kuid näib et prügistajad on jäänud veel hoopis omaette maailma ning arvavad,et metsas kaovad asjad üldse kuhugi iseenesest ära.

Nende reaalsusse toomiseks võiks panna tabatud isikud trahvi maksmise asemel oma träni juurde jälgima, kuidas loodus sellega hakkama saab ja kuhu asjad kaovad.

Seotud lood:

Muidugi näiteks alumiinium laguneb looduses 200-500 aastat, plastik aga 450 ja seda aega ei saa keegi ära oodata.

Aga ehk tekiks siis motivatsioon mõne aja, nii nädala või paari pärast prügi ära sorteerida ja ausalt õigesse kohta ära viia?


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare