Riigi haldus vajab tervikuna reformi

 (8)

Riigi haldus vajab tervikuna reformi
Eesti kaart tantsupeol. Milliseks kujuneb haldusjaotus?Foto: Andres Putting

Meid sundis seda kirjatükki kirjutama senine info ootamatult sõgedaks kujuneda ähvardava haldusreformi kohta. Reformi kavandajate meelest on põhiprobleem meie kohalike omavalitsuste väiksus, mille tõttu on neile antud ülesanne priitahtlikult ühineda. Kes ei ühine priitahtlikult, see sunnitakse ühinema. Millistes piirides ja milliste ülesannete täitmiseks ühineda, ette antud ei ole, mis on äärmiselt küsitav.

Kui kavandada muutusi omavalitsuse tasandil, tähendab see paratamatult muudatusi ka maakonna ja riigi tasanditel. Olenevalt haldustasemete muutuvast võimekusest, tuleks kindlasti üle vaadata, mis ülesandeid on ühel või teisel tasandil otstarbekas täita.

Omavalitsuse kontekstis on eriti oluline ülesannete jaotus kohaliku ja regionaalse taseme vahel. Kui me neid muudatusi koostoimes ei kavanda, hakkab avalik haldus ja riigi toimimine senisest enam lonkama.

Riiki ei saa ega tohi reformida nii, et koondame riigiasutustes inimesi, liidame omavalitsused ja seejärel vaatame, mis kogu süsteemis juhtuma hakkab. Enne tuleb paika panna tervik, alles siis selle osad – mitte vastupidi.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>

Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare