Riigikogu valimised 1. märtsil: mida parlamenti pürgivad parteid rahvale lubavad?
Maaleht küsis erakondadelt:
1. Mis Eesti riigi ülesehituses nõuaks reformimist?
2. Mitu omavalitsust on Eestile parim?
3. Kuidas peaks olema jaotatud riigi ja omavalitsuste õigused ning kohustused?
Eesti Vabaerakond
Ülo Mattheus
1. Reformida tuleb nii Riigikogu kui ka valitsuse töökorraldust, ministeeriumid tuleb panna koostööle, lõpetada erakondade ületoitmine ja ametkonna politiseerimine. Olulised otsused peavad sündima kohalikes omavalitsustes. Muutmist vajavad vastavalt valimisseadused, erakondade rahastamine, Riigikogu ja valitsuse ning omavalitsuste töökorraldus. Vabakonnad peavad jõudma nii Riigikokku kui ka omavalitsustesse.
2. Ideaalarvu pole olemas, küsimus on ikka selles, kuidas omavalitsuste tööd korraldada. Tuleb suurendada koostöövõimekust, et pakkuda piirkonniti teenuseid ühiselt. Praegused seadused seda ei võimalda. Peame võimalikuks teise omavalitsustasandi moodustamist, et osa ülesandeid delegeerida. Samas on nende sammudega hiljaks jäädud, ja see, et Eesti omavalitsusmudel pole päris ühetaoline, võib olla paratamatu. Tallinn ja seda ümbritsevad vallad vajaksid omaette regulatsiooni.
3. Omavalitsuste roll peaks olema palju suurem kui seni. Riigi kanda jääksid eelkõige riigi põhilised funktsioonid: riigikaitse, sisejulgeolek, välispoliitika, ühtne maksukorraldus, ka osa haridussüsteemist. Riigieelarve tuleks planeerida omavalistuste vajadustest lähtudes (haridus, sotsiaalvaldkond, infrastruktuur). Kiirete meetmetena tuleb suurendada omavalitsuste tulubaasi nii, et kõik olulised funktsioonid oleksid rahaliselt kaetud juba lähitulevikus.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Martin Helme
1. Eestis peaaegu ei ole valdkonda, mis ei karju remondi järele. Vaja on põhjalikult reformida meditsiinisüsteemi, avalikku haldust, maksusüsteemi, haridussüsteemi, ettevõtluskeskkonda. (NB! Vaja on läbimõeldud ja sisulisi reforme, mitte asendustegevust.) Hädavajalik on muuta valimissüsteemi: president otsevalitavaks, parlamendivalimistel ära kaotada häälte ülekandmine ja künnis, lõpetada parteide helde rahastamine maksumaksja taskust, väga on vaja luua rahvahääletuse rahvaalgatus: seaduseelnõu, mis saab 25 000 toetusallkirja, läheb automaatselt rahvahääletusele.
2. Pigem küsiks, mida omavalitsus tegema peab – sellest tuleneb kõik muu. Meie arvates tuleks praegune halduskaart piltlikult öeldes puhtaks pühkida ning alustada tühjalt lehelt piiride tõmbamist vastavalt sellele, kus inimesed elavad, kuidas liiguvad ja mida omavalitsuselt ootavad. Ilmselt oleks neid võrreldes praegusega vähem, aga jutud 15 omavalitsusest pole tõsised. Lisaks ei pea võtma omavalitsusi paindumatult ühe mõõdupuuga – Tallinn ja Piirissaare ei pea tegema samu asju ja samamoodi.
3. Põhiseaduse järgi on omavalitsus riigist sõltumatu. Praktikas aga täiesti sõltuv, sest puudub oma rahakott ja võimalus mõjutada seadusandlust, mis elu reguleerib ja kohustusi kehtestab. Eestis on aastaid liigutud selles suunas, et raha võetakse vähemaks ja kohustusi pannakse juurde ning siis räägitakse, et omavalitsused ei saa hakkama. Meie põhisõnum on, et kohustused ja vahendid peavad olema tasakaalus, praegu need seda ei ole.
Rahva Ühtsuse Erakond
Kristiina Ojuland
1. Riik vajab kestmajäämiseks mitmeid üheaegselt läbiviidavaid reforme. Esmatähtis on tervishoiureform. Teiseks tuleb kohe alustada laiaulatusliku riigireformiga. Kolmandaks vajab Eesti ka maksureformi, et kaasajastada meie majanduskeskkonda ja muuta ettevõtlus taas atraktiivseks, nii kodu- kui välismaistele investoritele, luues võimalusi noortele ettevõtlusega alustamiseks, eriti IKT valdkonnas. Neljandaks – roheline tuli tuleb anda reaal- ja loodusainetele ning inseneri- ja tehniliste erialade õpetamisele alates algkoolist, lõpetades kõrgharidusega.
2. Eestile on parim 15 omavalitsust pluss suuremad linnad. Olukord, kus iga paarikümne kilomeetri tagant asub vallamaja, on oma aja ära elanud. See reform eeldab maavalitsuste kaotamist.
3. Kui viia läbi omavalitsusreform, koondub seni hajali jaotunud maksumaksja raha ühte omavalitsusse. Võtame näiteks ühe praeguse maakonna, kus on 15 omavalitsust, igaüks kohustustega osutada põhiseadusest tulenevaid teenuseid oma territooriumil elavatele inimestele (millega paljud toime ei tule). Kui 15 asemel on üks, siis ülesanded jäävad küll samaks, kuid maksumaksja raha koondub ühte kohta ja 15 vallamaja asemel on üks, koos proportsionaalselt väiksema ametnike hulgaga.
Ametnike arvu vähenemisega võidab kogu ühiskond: tööjõuturule lisanduks hulgaliselt inimesi Eesti majanduse elavdamiseks.
Reformierakond
Kristen Michal
1. Järgime põhimõtet, et ei lase kasvada avaliku sektori töökohtadel suhtena kogu töövõimelisse elanikkonda. Reforme riigis tuleb jätkata, muu hulgas üle vaadata tööjaotus ning kasutada erasektorit ja uusi tehnoloogilisi lahendusi, et tugiteenuseid saaks pakkuda efektiivsemalt ja inimestele mugavamalt. Üks idee selleks on ka osa asutuste Tallinnast teistesse omavalitsustesse viimine. 15% avalikust sektorist moodustavad ka riigi osalusega äriühingud, kindlasti on sealgi, mida tuleks üle vaadata.
2. Tahame vastu võtta uue valdade ja linnade seaduse, mis määratleb eri suuruse ja tüübiga omavalitsustele erinevad õigused ja kohustused. Sätestame ka pealinna eristaatuse. Õiguste ja kohustuste ning omavalitsuste võimekuse läbivaatamine annab pildi, kas ja kes peaks liitlasi otsima, ühinema või kes saab ise hakkama. Eesmärk on ju hea teenus, inimeste iseotsustamise printsiibi austamine ja keskvalitsuse tasakaalustamine. On ka suuri omavalitsusi, kes ei suuda korralikku teenust pakkuda.
3. Kõike mida saab ja on mõistlik otsustada kohapeal, tuleb seal otsustada. Omavalitsuse roll on kohalike otsuste elluviimine, pakkudes seal elavatele inimestele teenuseid, ning kohaliku huvi esindamine nii maakonnas kui riigis tervikuna. Ja ka vastupidi, suhestamine riigi kui terviku põhimõtete ja valikutega ning nende ellurakendamine kohapeal. Planeeringute arutamisest haridussüsteemini. Üksikasjaliku jaotuse jaoks, nagu öeldud, tahame läbi arutada uue valdade ja linnade seaduse. Selle käigus saab üle vaadata ka maavalitsuste rolli.
IRL
Jaak Aaviksoo
1. Riik tuleb alates Riigikogust ja valitsusest muuta toimekamaks. Eesti tööealiste arv väheneb ja ka riik peab vähemate inimestega hakkama saama. Valitsus peab olema üks meeskond, mitte mõisavalitsejate koosolek, ega tohi probleemide lahendamist edasi lükata. Käskusid-keeldusid ja ametiasutusi ehk bürokraatiat tuleb vähendada. Rahvahääletustele tuleb anda suurem osakaal. IRL toetab advokaat Jüri Raidla riigireformi ettepanekuid.
2. Ääremaastumise oht ähvardab juba paljusid maakondi, mitte üksnes seniseid väikesi omavalitsusi. Selle peatamiseks vajame tugevaid ja tegusaid omavalitsusi, mis võimaldaksid enamikule seal elavatele inimestele tööd, oleksid vastukaaluks Tallinna-kesksusele ning suudaksid iseseisvalt oma tulevikku planeerida. IRL toetab maakonnapõhist ehk nn 15+ reformikava, kus valdavalt maakonnapõhistele omavalitsustele lisanduksid suuremad linnad ja mõnes maakonnas teised tõmbekeskused.
3. Keskvalitsuse ja omavalitsuste ülesanded tuleb seadustes selgelt eristada. Omavalitsused ei tohi sõltuda keskvalitsuse suvast, vaid peaksid saama iseseisva ja senisest suurema tulubaasi kõigi oma ülesannete täitmiseks. Toetus- ja tasandusfondid peaksid kaduma. Omavalitsuste põhiülesandeks peaks saama regionaalarengu toetamine ning selle tagamiseks ettevõtluse ja transpordi edendamine. Eesti tulevik peaks olema looduslähedane elukoht ja hea töökoht alla tunnise sõidu kaugusel.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Anto Liivat
1. Selleks et tagada avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja tõhusus, tuleb viia läbi põhjalik riigiaudit ja vähendada dubleerimist ministeeriumide valitsemisalades ja juhtimisstruktuurides; digitaliseerida ja lihtsustada asjaajamist, sest paljudes riigiasutustes toimub menetlustegevus ikka veel suuresti paberil; ühendada ministeeriumide tugiteenused (näiteks muuta riigi IKT-juhtimine tsentraalselt koordineeritavaks); koondada riigiasutused maakondades ühtsetesse riigi teenuskeskustesse.
2. Näeme haldusreformi läbiviimist kolmeetapilisena.
Esimene − tugevdame omavalitsusliite, toetame omavalitsuste liitumist ja viime osa maavalitsuste ülesandeid omavalitsusliitudesse üle. Maavalitsustest kujundame kohalikud riigi teeninduskeskused.
Teine samm − kohalike omavalitsuste arvu ja ülesannete muutmine. Rakendame põhimõtet: väike omavalitsus − vähem ülesandeid, suur omavalitsus − rohkem ülesandeid.
Kolmas − kahetasandiliste omavalitsuste loomine koos valitavate maakogudega. Selleks ei ole vaja lisaraha, vahendid koondame omavalitsusliidust, praegusest maavalitsusest ja esimese tasandi omavalitsustest.
3. Kohalikud omavalitsused peavad olema tegusad, iseseisvad ja jätkusuutlikud. Ülesanded, mida ei ole reeglina mõistlik või jõukohane täita ühes omavalitsuses (näiteks ühistransport, jäätmemajandus, ehitusjärelevalve ja planeerimine), tuleb täita maakonna tasandil. Töökohtade loomiseks väljapool suuremaid keskusi peab omavalitsuste täiendavaks ülesandeks saama ettevõtluskeskkonna arendamine. Eraldame selleks vajalikud vahendid sihtotstarbelisena riigieelarvest. Peame vajalikuks võtta vastu pealinnaseadus.
Keskerakond
Tarmo Tamme
1. Keskerakond on korduvalt Riigikogus esitanud eelnõu maavanema institutsiooni kaotamiseks ning maavalitsuste töö ümberkorraldamiseks. Riik ei vaja poliitkomissarideks muudetud maavanemaid, kes ajavad partei, mitte maakonna asja ning kasutavad kohta vaid hüppelauana Riigikokku. Maavalitsuste ülesandeid suudavad täita omavalitsusliidud.
2. Keskerakond pooldab täiendavate motivatsioonipakettide loomist, et soodustada omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist. Ühinemiste juures peame vajalikuks kohaliku referendumi korraldamist. Universaalset numbrit pole võimalik välja pakkuda, sest oluline pole mitte omavalitsuste arv, vaid nende võimekus oma kodanikele head elukeskkonda pakkuda ja kõiki vajalikke teenuseid tagada. Me ei näe probleemi ka selles, kui teenuste kvaliteet paraneb tänu omavalitsusteülesele koostööle, kuid omavalitsuste arv peaks siiski vähenema.
3. Riigi ja omavalitsuste kohustused tuleb selgelt kindlaks määrata, seda näeb ette Riigikohtu otsus 2010. aastast, mis on aga siiani täitmata. Näiteks haridus- ja sotsiaalvaldkond kuulub selgelt riiklike ülesannete alla, mille rahastamine peab olema täies mahus tagatud riiklikult. Ühtlasi on vaja algatada debatt kohalike maksude teemal, et anda omavalitsustele suurem finantsvõimekus. Valitsuse senine omavalitsusi piirav ja nende tulubaasi kärpiv poliitika ei ole olnud õige.
KOMMENTAAR
ANNIKA UUDELEPP
Erakondade vastustest riigireformi kohta võib ühisosana välja tuua vajaduse reformida riigiaparaati. Korduvad märksõnad on riigiaparaadi suuruse vähendamine/kasvu peatamine, tõhususe suurendamine, bürokraatia ja dubleerimise vähendamine.
Seda märgivad Reformierakond (RE), Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Valitsuse ja Riigikogu töökorralduse reformivajadust näevad aga üksikud – IRL ja Eesti Vabaerakond (EVA). Kõige selgemalt on siin seisukoha võtnud IRL.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE) räägivad klassikalises mõttes riigivalitsemise toimimisest väga põgusalt. Selle asemel tõstavad nad esile valdkondlike reformide vajaduse (tervishoid, majandus jne). Keskerakonna seisukoht piirdub väga kitsa teemaga – maavalitsuste ümberkorraldusega. Paistab, et pikk opositsioonisolek Toompeal on mõtted hoidnud KOVi tasandi juures ja riigi keskvalitsuse toimimise poolelt ideid napib.
Oluliselt eristuvad praegu Riigikogus olevad seal mitte olevatest selle poolest, et ühed räägivad vajadusest üle vaadata valimisseadused ja erakondade rahastamine. EKRE silmis ongi riigivalitsemisalased muutused seotud valimissüsteemi ja erakondade konkurentsiga, jättes mainimata keskvalitsuse reformivajadused.
Vastustes teisele ja kolmandale küsimusele eristuvad erakondade seisukohad selgelt.
Kaks kõige radikaalsema reformi pooldajat on IRL ja RÜE.
Uue teemana on tekkimas laiem toetajaskond ideele, et Eestis võiks olla eri suuruse ja tüübiga omavalitsustel erinevad ülesanded. Võimalik, et sellelt pinnalt võibki sündida lahendus, kuidas pikalt ebaõnnestunud haldusterritoriaalse reformiga edasi minna.
Kõige pehmemad seisukohad on Keskerakonnal, kes suuresti toetab praeguse olukorra jätkumist.
