Riigimetsa seis on hea
Riigikontroll on oma viimase auditiga Eesti metsapoliitikas seni kehtinud aluspõhimõtted kahtluse alla seadnud.
Tunnistades igati vanade metsade püsimajäämise olulisust, pean siiski vajalikuks esile tuua nüansid, mis senises diskussioonis vähem kajastust on saanud.
Kolmandik riigimetsast kaitse all
RMK tegevuse eesmärk on riigimetsade heaperemehelik majandamine. See tähendab, et kaitsealustes metsades tuleb hoida loodusväärtusi ning majandatavates tagada kvaliteetne puidutoodang.
Kesksel kohal on tasakaal võimaluste ja vajaduste vahel.
RMK hallatavatest metsadest moodustavad majandatavad metsad kaks kolmandikku ning kaitstavad metsad ühe kolmandiku. Selle viimase näitajaga oleme Euroopas üks kõige enam metsade loodusväärtusi hoidev riik.
Jagades muret ökoloogiliselt vanade metsade piisava tagavara osas, keskendub Riigikontroll majandusmetsadele. Samas paiknevad ökoloogiliselt väärtuslikud alad just eelkõige kaitstavates metsades ja seal suureneb pidevalt ka vanade metsade osakaal.
Kritiseerides metsamajanduse liigset hoogsust, tuleb seega meeles pidada, et jutt käib 2/3 majandatavast riigimetsast. 1/3 ehk looduslikult kõige rikkam ala on kaitstud ja sealset ökoloogilist mitmekesisust metsamehed ei ohusta.
Majandatavate metsade puhul on metsal oluline roll puidu tootja, majanduse hoogustaja, riigikassa täitja ja tööandjana. RMK majandab riigimetsa nii, et iga raiutud metsaosa asemele istutatakse uus.
Kus võimalik, püüame uue metsa kasvatada parema kui see, mis maha raiuti.
Meie tegevusele on ette heidetud, et enamik vanu metsi raiutakse “paremates” metsades, kusjuures “paremateks” metsadeks on defineeritud palu-, salu- ja laanemetsad. Kui palju on aga majandatavates riigimetsades “häid” ja kui palju “halbu” metsi?
Jättes kõrvale uuendusraie arvestuses mitteosalevad metsad, kuulub majandatavates metsades loetletud kolme “heasse” tüübirühma 57% männikutest, 69% kuusikutest ja 77% haavikutest, seega valdav osa. Vaid kaasikutes on osakaal väiksem – 41%.
Kuna kolme “hea” tüübirühmaga metsi on riigimetsades kõige rohkem, on ju täiesti loogiline, et raiutakse ja istutatakse rohkem just nendes metsatüüpides.
Lisaks sellele, et paremas metsas kasvavad puud jõudsamalt, saavad nad ka raieküpseks varem ning vananevad varem. Tark metsamees majandab siis, kui mets on saanud raieküpseks.
Hetkel on RMK hallatavate majandatavate küpsete metsade keskmine vanus männikutes 115 aastat, kuusikutes 99 aastat, kaasikutes 76 aastat ja haavikutes 67 aastat.
Kui RMK peaks käituma vastavalt Riigikontrolli soovitustele, tuleks viimane osa hetkel küpsetest puistutest raiuda männikutes keskmiselt 135aastaselt, kuusikutes 118–123aastaselt, kaasikutes 102aastaselt ja haavikutes 116aastaselt. Ka metsandust mitte õppinud inimene teab, et 116aastane haavik enam püsti ei püsi.
RMK jääkski sel juhul raiuma vaid üleküpsenud metsi. Tulevased põlved ei täna meid 120aastaste majandatavate kuusikute ja 110aastaste haavikute eest, sest puit selles on saanud raieküpseks varem ning otstarbekas oleks olnud see õigel ajal maha võtta ning uus metsapõlv kasvama panna.
Kui laseme raieküpseks saanud puidul seista, läheb see mädanema. Kartus metsast saadava tulu järsu vähenemise suhtes võib seega saada tõeks, kuid mitte seetõttu, et meil on vanu metsi liiga vähe, vaid seetõttu, et neid on liiga palju.
Tuleb ikka kaugemale ette näha
Keskkonnaministeerium on välja arvutanud, et Riigikontrolli soovituste järgimine vähendaks RMK selleks aastaks plaanitud uuendusraiete pindala kaks korda.
Tagajärjeks oleks vähenevast puidutoodangust tulenev majanduslik kahju suurusjärgus 464 miljonit krooni aastas.
Siia lisanduks kahju, mida põhjustab metsa raie optimaalsest vanemas eas (kusjuures ajas see pidevalt suureneks) ning sotsiaalne kahju – ca 1000 töökohta.
Metsandusest rääkides ei saa üle ja ümber tõsiasjast, et see on valdkond, kus tuleb lähtuda väga paljudest faktoritest ning ajahorisont silme ees peab ulatuma aastasadadesse, mitte
-kümnetesse.
RMK ei kavanda oma majanduslikku tegevust kord 10, 20 või 50 aasta tagant, vaid teeb seda järjepidevalt, jälgides jooksvalt metsade vanuselist struktuuri, metsakasutuse piiranguid, ilmastikuolusid ja muid faktoreid, mis mõjutavad metsast saadavat tulu, kuid millega oskuslik arvestamine tagab jätkusuutliku metsade majandamise.
Seda kinnitab ka meile omistatud rahvusvaheline säästva metsanduse sertifikaat FSC.
