Roheline majandus päästab maailma hukust
Pessimist ütleb praeguse olukorra kohta, et maailm on huku äärel, optimist näeb aga uusi võimalusi.
Meile tuttav maailm astub segaduste poole seitsmepenikoormasaabastes: üleilmne finantskriis surus peale globaalse majanduskriisi, seda kiirendavad omakorda fossiilsete energiaressursside ning muude eluks vajalike loodusvarade vähenemine ja kallinemine, kliimasoojenemine, tarbimishullusest tulenev prügiuputus jne.
Inimeste teadlikkus loomuliku ja looduslähedasema eluviisi osas suureneb iga päevaga. Vaatenurga muutumisele aitavad kaasa eespool nimetatud põhjused ja paljude sisetunne, et senises elukorralduses tuleb midagi kardinaalselt muuta.
Seda juhul, kui soovime oma planeedil edasi elutseda ja rõõmu tunda. Majanduses on aeg küps säästvast mõtteviisist kantud rohelise majandusmudeli juurutamiseks.
Rahaomaniku eetika
Pole sugugi üllatav, et uut moodi teadlikkus hakkab maad võtma ka ärisektoris. Kui sajandi eest tekitas revolutsioonilise õhkkonna arusaam, et alamklassid vana moodi elu enam ei taha ja ülemklass ei ole muutusteks valmis, siis nüüd paistab olukord veidi teine.
"Roheline tuli" on tuha all hõõgunud juba aastakümneid, ent viimase aja globaalsed arengud näitavad nii alam- kui ülemklassile uue lähenemise vajalikkust. Kes nutikam, on selle juba ära tabanud, mõnigi ettevõtlikum ärilises mõttes ka enda kasuks pööranud.
Jättes kõrvale globaalse majanduse senise valitseja, rohekat karva USA dollari terviseprobleemid, tuleb öelda, et raha ei ole maailmast kuskile kadunud. Veel ei ole. Kuid suurettevõtjate ja ka väikeinvestorite virtuaalne rikkus, mis finantskriisi päevil näppude vahel peenrahaks sulab, on üks näiteid sellest, et maailmas, sealhulgas rahamaailmas on kõik suhteline.
Kriisis vaevlevas maailmas muutub järjest tähtsamaks see, millisel eesmärgil on raha tööle rakendatud. Küsimus puudutab raha omaniku eetikat ja moraali: tema katseid kasutada raha vaid enda heaoluks või valmisolekut suunata raha ühiskonna teenimiseks ja uuteks lahendusteks, mis tõstavad laiema kasu abil ka tema isiklikku heaolu.
Majanduse kõhuvalu
Kõhuvalus vaevleva maailmamajanduse olukorda võiks üldistada kui peavalutablette neelava patsiendi mõttetut pingutust.
Kasumiahned investeeringud ärimaailma "ühepäevaliblikatesse" teenivad üha sagedamini kahjumit ja näitavad investori enesekesksust. Rahapaigutused globaalseid probleeme lahendada aitavatesse projektidesse tõotavad aga tulu nii üldsusele kui üksikule investorile. Mõistagi on erandeid, kuid pikemas perspektiivis kinnitavad need uue reegli - targa raha reegli.
Kogu maailmas on suhteliselt uue suunana välja kujunemas nn eetiline investeerimine. Rahakad ettevõtjad ja eraisikud otsivad võimalusi, kuidas vältida oma investeeringute õhku haihtumist.
Kõik jahivad uut trendi, millega õigel ajal kaasa minna. Kust leida ettevõtteid, millesse raha paigutades teha head nii maailmale, konkreetsele ettevõttele kui ka iseenda rahakotile?
Märgid näitavad, et uueks trendiks IT-sektori ja biotehnoloogia järel kujuneb n-ö roheline investeerimine. Raha juba voolab taastuvenergia lahenduste väljatöötamise ja tootmisega tegelevatesse ettevõtetesse, samuti otsitakse uusi säästvate tehnoloogiate valdkondi.
Riskikapitalistide fookusesse on tõusmas ökoloogiliste ehitusmaterjalide ja puhta toidu tootjad, loodusläheduse ja taaskasutuse põhimõtetest lähtuv rõivatööstus, alternatiivmeedia tegijad. Targa raha huviorbiiti on tulemas kõik, mis seni tundus alternatiivne ega tõotanud ülikiireid kasumeid - muutunud maailm lubab teenida just eetiliselt investeerides.
Alternatiivist peavooluks
Uue ehk rohelise majanduse ideeks on jätkusuutlik ressursside kasutus ja maksimaalselt keskkonnahoidlik tootmine, mis tekitab võimalikult vähe jääke ning pakub tarbijale loodussõbralikke tooteid ja teenuseid. Esikohal on keskkonnale orienteeritud mõtte- ja käitumisviis, mis vähendab nii tootmise kui tarbimise käigus tekkiva ökoloogilise jalajälje miinimumini.
Koos inimeste teadlikkuse tõusuga saavad säästva majandamisega tegelevad organisatsioonid suurema tähelepanu ja poolehoiu kui n-ö tavalised firmad.
Tarbija hakkab just neid ühiskonnale ja ökosüsteemi tasakaalule orienteeritud rohelisi ettevõtteid väärtustama ning eelistama - senisest alternatiivist saab peavool. Kõik see juba toimub, muutuste protsess on käivitunud. Meie poliitikute ja ettevõtjate avatusest ning taiplikkusest sõltub, kas Eesti suudab seda trendi õigel ajal tabada. Praegu on meil veel olemas kõik võimalused sättida end võitjate poolele, hüpates IT-edu lainelt järgmisele laineharjale ning saades rohelise majanduse pioneeriks.
Erkki Peetsalu on Loovagentuuri Maailm juht
