Samasugune nagu õpetaja
Pärast seda pole üheski kohalikus maarahvakoolis ükski juhendaja töid läbi lugenud. Avalik väitlus toob vead välja – kui toob.
Tegelikult ütles need sõnad siiski Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas, kui selgitas, kuidas on võimalik, et Tartu ülikooli bakalaureusetöö kaitsja ajas segamini Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi ning kinnitas kaitsmisel, et mustanahaline Martin Luther naelutas teesid kirikuseinale. Ja sai tulemuseks positiivse hinde E (mis on küll kolm kahe miinusega).
Pool lõputöö hindest on õpilase, pool aga kooli oma
Mina läksin omal ajal ülikooli õppima. Lõputööde kvaliteet (ja faktitäpsus) näitab ülikooli kvaliteeti – mis on uuel ajal kolme aastaga (äkki on seda vähe?) üliõpilasele külge jäänud. Ülikooli vastutus on suur just seetõttu, et ülikool annab töödele oma usaldusväärsuspitseri. Iga inimene ei peagi teadma, kes on Martin Luther või Martin Luther King ja kumb neist oli mustanahaline. Kõiki asju ei saagi teada. Kuid kui ma usaldusväärsele allikale toetun, tahan olla kindel, et info on õige. Luuka evangeeliumis seisab: “Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.”
Teadmised ununevad, kuid haritus jääb. Ülikoolis käiakse selleks, et saada uusi teadmisi, mis loovad haritusele vundamendi. Me tahame saada targemaks. Kuigi inimese isikuomadused kümne ja saja eluaasta vahel ei muutu (vananedes muutub inimene vaid kinnisemaks), nagu kirjutas mõni aeg tagasi Toomas Paul, on inimene õppimisvõimeline. Kuid ta vajab suunamist ja õpetamist.
Olen üsna veendunud, et üliõpilane, kelle bakalaureusetööd on avalikult häbistatud-naeruvääristatud, pingutas tööd tehes ja lootis head tulemust ning hinnet. Aga piltlikult öeldes on 50% tulemusest küll õpilase, kuid teine 50% kooli oma. Kas juhendaja ei viitsinud tööd süvenenult läbi lugeda või ajas ka juhendaja Lutherid segamini? Uuuh!
Kooli õppima asudes on tudengil lubatud olla rumal
Eesti töötute hulgas on 11% kõrgharidusega inimesi ning nende proportsionaalne hulk ei ole viimastel aastatel, sõltumata majanduse buumimisest või masust, muutunud. Kõrgharidus ei taga tööd. Kuid tõenäosust saada tööd suurendab see ometigi. Teadmised on olulised. Kuid ka nendest ei piisa.
Lisaks headele isikuomadustele, teadmistele ja haritusele on vaja oskusi. Robustselt öeldes käsitööoskusi. Neid on võimalik omandada peamiselt töö käigus. Ja mõned oskused aitavad elus palju paremini hakkama saada kui teadmised.
Üliõpilane ei pruugi, kuid võibki rumal olla, kui ta kooli tuleb ja seal õpib. Koolist lahkudes võiks ta aga teada, kuidas teha asju õigesti. Olla haritum. Siis on kool oma missiooni täitnud. Võimalik, et Tartu ülikool saab Eestis sellega kõige paremini hakkama. Kuid ülikoolis “tormi” põhjustanud töö kinnitab mitte üliõpilase rumalust, vaid ülikooli õpetamisviisi lihvimise vajadust. Vead on paratamatud, kuid need jagunevad kõigi osapoolte vahel – ja antud juhul ma julgeks öelda, et võrdselt.
